Südameapteegi meeldetuletusteenus aitab meeles pidada, millal on taas õige aeg gripivastaseks vaktsineerimiseks.
Teenus Riskirühmade tasuta vaktsineerimine: gripi ja covid 19 vaktsineerimine on mõeldud inimestele, kes kuuluvad samaaegselt nii gripi kui ka COVID-19 vaktsineerimiste riskirühmadesse.
Riskirühma kuuluvad:
Teenuse käigus manustatakse samaaegselt nii gripi, kui ka COVID-19 vastast vaktsiini erinevatesse õlavartesse.
Eesti puugid levitavad kahte ohtlikku haigust: puukentsefaliiti ehk ajupõletikku ja puukborrelioosi. Kui puukborrelioosi õnnestub küll antibiootikumidega ravida, siis puukentsefaliidi vastu ravimit ei ole ning tegu on väga tõsise haigusega. Puukentsefaliiti nakatumist on võimalik vaktsineerimisega ennetada!
Gripp on äge viiruslik haigus, mis levib puhangute, epideemiate või isegi pandeemiatena. Grippi võivad haigestuda kõik, sõltumata vanusest. Gripi vastu võib vaktsineerida kogu hooaja vältel, kuid kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine enne haigestumise kõrgperioodi algust.
NB! TEGEMIST ON TASULISELE GRIPIVAKTSINEERIMISELE REGISTREERIMISEGA!
TASUTA gripivaktsiineerimisele on võimalik registreeruda vaid riskirühma kuuluvatel isikutel.
Riskirühma kuuluvad:
COVID-19 vastu vaktsineerimine on oluline viis raske haigestumise ja haiglaravi vältimiseks. Südameapteegis saab vaktsineerida nii esmase vaktsineerimiskuurina kui ka tõhustusdoosidena.
Meeldetuletusteenus retseptiravimi õigeaegseks uuendamiseks Südameapteegis on nüüd saadaval uus meeldetuletusteenus, mis aitab teil meeles pidada, millal on aeg uuendada oma inklisiraani retsepti. Teenuse eesmärk on tagada teie hea ravisoostumus, et ka juhul, kui teie ravimi manustamisvahe on 70 või 150 päeva, ei jääks see kunagi manustamata.
Südameapteegist leiad lisaks ravimitele ja apteegikaubale ka laias toetavaid vahendeid ning ortoose. Südameapteegi valitud apteekides töötab erialase koolituse saanud ortoosinõustaja, kes oskab vastavalt arsti/spetsialisti soovitusele leida täpselt Sulle vajaliku abivahendi.
Arsti kaugkonsultatsioon Südameapteegi Tervisekabinetis on mugav lahendus, kui vajad terviseküsimusele kiiret abi. Arsti kaugkonsultatsioon on heaks lahenduseks näiteks järgnevatel juhtudel:
Retsepti pikendamine Südameapteegi Tervisekabinetis on mugav lahendus, kui avastad apteegis kohapeal, et Sulle vajalik retsept on vahepeal aegunud või oled kõik kirjutatud ravimid varem välja ostnud.
Südameapteek ja Eesti Allergialiit alustasid koostööd, et muuta allergikutele haigusalane nõustamisteenus kättesaadavamaks ning aidata leevendada allergiaga kaasnevaid vaevuseid kiiremini. Tegemist on ainsa omataolise koostööga, mille raames koolitas Eesti Allergialiit Südameapteegi apteekreid andma erialast nõu.
Üks suurimaid südame-veresoonkonnahaiguse riskitegureid on kõrgenenud kolesteroolitase. Kõrgnenud kolesteroolitaset inimene ise ei tunne, vaid kahjustab meie südame-veresoonkonda endast märku andmata. Ühe määramisega on Südameapteekides võimalik saada tervelt kuus kolesterooliga seonduvat näitajat!
D-vitamiini sünteesi ei toimu talvekuudel, varakevadel ja hilissügisel. D-vitamiini sünteesi jaoks piisava UVB-kiirguse koguse saab Eestust mai keskpaigast kuni septembri alguseni, kuid see sõltub päikesekiirguse langemisnurgast. Tule kontrolli meie juures D-vitamiini taset!
Vähenenud hemoglobiini varud veres võivad põhjustada kahvatust, väsimustunnet, ärrituvust ja õhupuudustunnet, sest organism ei saa vähese hemoglobiinisisalduse tõttu piisavalt hapnikku. Kui tunned kurnatust või väsimust, saad Südameapteekides lasta määrata hemoglobiini taseme veres.
Oma veresuhkrule peaksid mõtlema kõik, kelle veresuhkru tase on normi ülemisel piiril, kes on ülekaalulised, suitsetajad või kellel on suguvõsas esinenud suhkruhaigust. Õigel ajal veresuhkru normist kõrvalekaldumise avastamine aitab vältida mitmesuguseid tõsiseid tüsistusi nagu silma-, neeru-, südame-, veresoonkonna, jala- ja närvikahjustused.
Kehakoostise määramine annab ülevaate inimese tervislikust seisundist. Mõõtmise tulemuse põhjal saab teha järeldusi, kas on vaja toitumisharjumusi ja elustiili tervislikumaks muuta.
Oma vererõhku peaks juba noorena kontrollima vähemalt korra kahe aasta jooksul. Alates 30. eluaastast tuleks vererõhku kontrollida vähemalt kord aastas, eriti siis, kui mõnel lähisugulasel on kõrge vererõhk.