Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik nakkushaigus. Eestis levitavad puukentsefaliidi viirusi kaks puugiliiki (võsapuuk ja laanepuuk). Puugid on Eesti oludes aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini ning sellesse perioodi jääb ka enamus haigusjuhte. Puukentsefaliit võib kulgeda raskelt ning haarata kesknärvisüsteemi, mille tagajärjel võivad omakorda tekkida püsivad jääknähud.
Ühe vaktsineerimise hind kõikides Südameapteekides on täiskasvanule 39,00€, lastele 35,00€.
Vaktsineerimise jaoks broneeri aeg alloleva vormi kaudu või astu läbi. Ilma broneeringuta tulles arvesta palun võimaliku ooteajaga.
Teenuse eest tasumine toimub vahetult enne vaktsineerimist apteegis kohapeal
Vaktsineerimiseks palume apteegis aega võtta 10min - 15min (sh. saabumine, registreerimine, vaktsineerimine)
Vaktsineerimiseks ei ole vajalik retsepti olemasolu.
Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument!
Hingamisteede haigussümptomitega ei tohi tulla vaktsineerimisele!
Teenust viivad apteegis läbi tervishoiuteenuse osutajad: AS Arstikeskus Confido; Tegevusluba: L03731 Kuressaare Haigla SA; Tegevusluba: L03838
Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik nakkushaigus. Haiguse edasikandjaks inimestele on viirust kandvad puugid. Haigestumist iseloomustab puukide geograafiline levik ja sesoonne aktiivsus.
Puugid on Eestis aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini ning sellesse perioodi jääb ka enamus haigusjuhte.
Kes peaksid end vaktsineerima?
Vaktsineeritakse puukentsefaliiti nakatumise riskirühmi, kellel on elustiilist või töölaadist sõltuvalt suurem risk kokkupuuteks puukidega, näiteks:
maapiirkondade elanikud,
metsandus- ja põllumajandustöötajad,
jahimehed,
piirivalvurid,
kaitseväelased.
Kuna nüüdisajal võime puuke looduses kohata peaaegu kõikjal, isegi linnades, koduaedades ja parkides, siis soovituslik oleks vaktsineerida kõikidel inimestel, sh lastel. Lisaks võiksid vaktsineerimise peale mõelda kõik lemmikloomade omanikud, et kaitsta end lemmikloomadelt inimesele kanduvate puukide hammustuse eest.
Miks vaktsineerida?
Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi nakkushaigus. 1–2 nädala pärast puugi hammustust puukentsefaliiti nakatunul võivad ilmneda gripitaolised haigusnähud: palavik koos pea- ja lihasevaludega. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele ning põhjustada erineva raskusastmega meningiiti või meningoentsefaliiti. Enamus haigetest paraneb, kuid haiguse põdemise järgselt võivad jääda mitmesugused jääknähud. Jääknähte esineb 26-46% kesknärvisüsteemi haaratusega haigust põdenud patsientidest. Jääknähtudeks võivad olla tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired jm. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haiguse ravi on sümptomaatiline.
Suurem oht saada puukidelt haigusetekitajaid on inimestel, kelle igapäevane töö või elu on seotud õues viibimisega.
Puukentsefaliit on haigus, mida saab vältida vaktsineerimisega. Vaktsineerimise skeem koosneb kolmest süstist. Kaks esimest süsti tehakse 1–3-kuulise vahega, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Seejärel toimuvad korduvvaktsineerimised 3-5 aasta järel.
Kes vaktsineerivad?
Vaktsineerimist viivad läbi vastava väljaõppe saanud tervishoiutöötajad, kes on täies mahus läbinud immuniseerimisalase täiendusõppekursuse vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt heakskiidetud programmile ning on saanud selle lõpetamise kohta tunnistuse.
Palume vaktsineerima tulla tervena. Vaktsineerima ei tohi minna ülemiste hingamisteede haigussümptomitega patsient (tunnused: nohu, köha, kurguvalu ja palavik).