Pikad pühad, hiline õhtu või nädalavahetus on just need hetked, mil tervisemured kipuvad tekkima kõige ebamugavamal ajal. Lapsel tõuseb palavik ja koduses ravimikapis on mitu siirupit, aga pole kindel, kas neid tohib koos kasutada. Või tekib küsimus uue ravimi kõrvaltoimete kohta.
Kevade ja suve saabumisega algab Eestis taas puugihooaeg. Kuigi puuke seostatakse sageli metsa ning maaeluga, võib neid kohata ka linnaparkides, koduaedades ja isegi niidetud muruplatsidel.
Algav suvi tõotab tulla väga puugirohke, ohustades nii inimesi kui ka lemmikloomi. Südameapteegi proviisor Gerda Nelis selgitab, millised vähem tuntud ohud meid looduses viibides varitsevad ning jagab praktilisi nõuandeid, kuidas end ja oma neljajalgseid sõpru eelseisval hooajal tõhusalt kaitsta.
Suvisel perioodil veedavad inimesed rohkem aega õues ja ollakse ka füüsiliselt aktiivsemad. Seetõttu suureneb tõenäosus erinevate õnnetuste ja haavade tekkeks. Kuidas marrastusi ja haavu hooldada ning millised esmaabitooted võiksid koduses apteegis olemas olla, räägib Südameapteegi proviisor Martin Kiik.
Tüügas või soolatüügas võib esmapilgul tunduda väike nahamure, kuid tegelikult on tegemist viirusliku nahainfektsiooniga. Tüükad ja soolatüükad on põhjustatud inimese papilloomiviirusest ehk HPV-st ning võivad levida nii inimeselt inimesele kui ka sama inimese nahal ühest piirkonnast teise.
Kui laps jääb õhtul palavikku, kurk hakkab ootamatult valutama või peavalu keerab päeva pea peale, ei taha keegi hakata mõtlema, kuidas haigena apteeki minna. Veel vähem siis, kui koduapteek on juba suletud või lähim apteegikäik tähendaks pikka sõitu, parkimist ja järjekorda.
Kevad ja suvi toovad inimesed päikese kätte, kuid vähesed teavad, et mõned igapäevased ravimid võivad muuta naha UV-kiirguse suhtes tavapärasest palju tundlikumaks. Tulemuseks võib olla ootamatult kiire päikesepõletus, nahalööve või pigmendimuutused isegi siis, kui väljas viibitakse lühikest aega.
Kuni 25. maini toimub üle Euroopa HIV-testimisnädal, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust HIV-ist ja teistest seksuaalsel teel levivatest suguhaigustest ning julgustada inimesi testima ja oma tervist jälgima.
18.–25. maini leiab aset üleeuroopaline HIV-testimisnädal, mille eesmärk on tõsta teadlikkust HIV-i (immuunpuudulikkuse viirus) ja teiste seksuaalsel teel levivate infektsioonide testimise olulisusest. Samuti julgustada oma tervist regulaarselt kontrollima.
Puugiründe hooaeg kestab tavaliselt maist oktoobrini. Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimist tasub alustada enne aktiivse puugihooaja algust. Praegu tasub vaktsineerima tulla nii neil, kes pole end varem puukentsefaliidi vastu vaktsineerinud, kui ka neil, kel vajalik revaktsineerimine või vaktsineerimiskuur on pooleli jäänud.
Kui varem seostati puuke peamiselt metsade ja kõrge rohuga, siis pehmemate talvede ja soojemate suvede tõttu võib neid täna kohata ka linnas ja isegi madalas murus. Nüüdseks on puugihooaeg avapaugu saanud ja risk tuua jalutuskäigult koju soovimatu kuuejalgne kaaslane on suurem kui kunagi varem.
On teemasid, millest räägitakse harva, kuid mis puudutavad rohkemaid naisi, kui esmapilgul arvata võiks. Kerge uriinipidamatus on üks neist. See võib ilmneda erinevates eluetappides – pärast sünnitust, aktiivse liikumise ajal või lihtsalt ajaga kaasnevate muutuste tulemusena.
Südameapteegi ja Eesti Allergialiidu koostöö on viimase kolme aasta jooksul keskendunud eelkõige apteekrite erialaste teadmiste laiendamisele ja ajakohastamisele. Kuigi allergiaga seotud nõustamist on apteekides tehtud ka varem, on koostöö toonud juurde täiendava kindluse ja sügavama teadmistepagasi, pakkumaks veelgi teadlikumat tuge.
Kodune ravimikapp on paljudele meist justkui väike turvavaru – koht, kust leiab abi ootamatu peavalu, külmetuse või muu tervisemure korral. Paraku kipuvad sinna aja jooksul kogunema ka ravimid, mille kasutusaeg on ammu möödas. Miks see nii juhtub ja mida aegunud ravimitega tegelikult teha tuleks?