Apteeker annab nõu: kuidas jahedate ilmadega tervis tugevana hoida?

Päikeselised ja soojad ilmad on möödunud ja sügis alanud. Lisaks sellele on lastel ja noorukitel ka suvepuhkus läbi ja taas alanud lasteaia- või koolitee. Soojad suveilmad on vaheldumas kargete sügisilmadega.

Üleüldise tervise ja immuunsuse suhtes on levinud arusaam, et sellised ilmad - eelkõige külmad ja kuivad - on erinevate haiguste levimiseks need kõige paremad. Põhjuseid selleks on mitmet laadi.

Gerda Nelis, proviisor (Tooma Südameapteek)

Lihtne ja loogiline vastus haiguste suuremale levimisele just külmemal perioodil on see, et inimesed veedavad rohkem aega siseruumides. Seal ollakse tihti ninapidi koos, kontakt on lähedasem ja pikem. Samuti on meie keha limaskestad (peamiselt ninaneelus) sellel perioodil kuivad nii õues valitsevatest tingimustest kui ka algavast kütteperioodist. Just kuivade limaskestade kaudu on viirustel ja bakteritel kõige lihtsam meie organismi tungida ja tervisemuresid tekitada. Parimal juhul tekib väike nohu, köha ja organism saab selle ise kiiresti kontrolli alla. Kui tervis on õrn, immunsus nõrk, siis võib haigestumine olla raskem ja pikem.

Viirused ja bakterid, mis põhjustavad nn külmetushaigusi, levivad eelkõige inimestevaheliste kontaktide kaudu ja piisknakkusena. Ehk võimalik on nakatuda ka pindade kaudu, kui näiteks puudutatakse viirusega saastunud pindu ja seejärel oma näopiirkonda - peamiselt silmi ja suud. Nimelt saavad haigustekitajad kõige paremini ja lihtsamini organismi just hingamisteede kaudu. Tasub üle korrata ka see, et me ei jää haigeks, sest oleme saanud külma või tuult. Külm ja tuuline keskkond loob viirustele ja bakteritele mugavama keskkonna ning nõrgestavad organismi kaitsevõimet, mistõttu immuunsüsteem ei saa oma tööga hakkama ja tekivad külmetuse sümptomid, mis varieeruvad palavikust, köha ja nohuni. Üsna levinud on sügisesed haigestumised just lastekollektiivides, sest väikelapse immuunsüsteem on alles välja kujunemas ja paljude viiruste ja bakteritega on kokkupuuted esmakordsed.

Vitamiinid ja mineraalained

Haigestumiste ennetamisel on väga olulisel kohal eelkõige regulaarne kätepesu, samuti pindade desinfitseerimine. Kui on vajalik viibida rahvarohketes kohtades, kus ei ole võimalik hoida distantsi, siis kindlasti tuleb kasuks maski kandmine. Alahinnata ei tohi ka tervisliku eluviisi tähtsust. Märksõnadeks on kvaliteetne ja piisav uni, tervislik toitumine, piisav liikumine ja päevane aktiivsus ning stressitaseme kontrolli all hoidmine.

Peale suveperioodil tehtud pausi tuleks taas hakata tarvitama D-vitamiini. Seda nn päikesevitamiini ehk kolekaltsiferooli leidub küll mõningal määral ka loomses toidus ning meie organism on vähesel määral võimeline seda ka päikese abil sünteesima. Tihti ei ole see siiski piisav ja kuna D-vitamiinil on meie organismis väga mitmeid tähtsaid rolle, siis defitsiiti tuleb vältida. Nimelt on just külmetuse hooajale mõeldes D-vitamiini oluline roll tervikliku immuunsuse tagamisel, kuid vähem tähtis ei ole ka tema roll luude ja hammastega seotud protsessides, nende tugevdamisel. Eriti tähtis just luude ja hammaste arengule on piisava koguse saamine lapseeas. Kuna toidust saadav vitamiinikogus ei ole küllaldane, siis tegelikult võib üsna kindlalt väita, et enamustel eestlastest on D-vitamiini puudus. Just seetõttu on levinud soovitus võtta seda kindlasti juurde kõikidel kuudel, mille nimes on “R”.

Samas ei tohi D-vitamiini kindlasti üle annustada, sest ka liig ei ole organismile hea, vaid pigem kahjulik. Soovituslik on vähemalt kord aastas oma D-vitamiini taset määrata, näiteks saab seda teha ka mitmetes Südameapteekides üle Eesti. Vastava analüüsinäidu alusel on kõige õigem sobivat annust valida, kuid puuduse ennetamiseks on soovituslik 1200-2000 IU (30 μg - 50 μg) päevas. Eelistada tasub õlikapsleid või õlispreid, sest D-vitamiin on rasvlahustuv. Samal põhjusel tasub võtta seda vitamiini alati toiduga või pärast sööki, sest siis on imendumine kõige parem ja kasu suurim.

Haiguste ennetamiseks on olemas ka mitmesugused ninaspreid, mille peamine mehhanism on ninaneelu kaitsmises, niisutamises ja tekitades sinna keskkonna, kuhu viirustel ja bakteritel on ebamugav kinnituda. Kui ninaneel on piisavalt niiske, siis on see keskkond haigustekitajatele ebamugav. Kasu on ka meresoola lahustega nina loputamisest, mis uhub bakterid ja viirused ninast välja, takistades nende kinnitumist. Samuti on soovituslik teha inhalaatoriga auru, mis samuti hoiab hingamisteede limaskestade tervist. Levivad jutud, et viirusi saab ennetada või alla suruda suuremate koguste C-vitamiini tarbimisega, kui on tunne, et haigus tulemas. Tegelikult on siiski tegemist vitamiiniga, mille kasu viirushaiguste ennetamisel on kindlalt tõendamata. Samas on mõned uuringud näidanud, et C-vitamiini tarvitamine võib lühendada viirushaiguste kulgu päeva-paari võrra. Tarvitama tuleks hakata koheselt esimeste sümptomite ilmnemisel ning pigem mitme väikese annusena (nt 200 mg) päeva jooksul. Niiviisi suudab keha kõige paremini C-vitamiini omastada. Ületada ei tohiks päevast piirangut, milleks on 1000 mg. Tegemist on küll vesilahustuva vitamiiniga, kuid liigse kogusega tegelemine võib ülearuselt neere kurnata. Toiduainetest leidub palju C-vitamiini näiteks erinevates tsitruselistes, aga ka kibuvitsa- või mustsõstramarjades.

Viirushaiguste ennetus

Paljud patsiendid arvavad, et nn gripiteed on hea valik ka haiguste ennetamiseks või juhul kui on tunne, et ollakse haigeks jäämas. Siiski sisaldavad need raviaineid, millel on konkreetne näidustus ja neid niisama võtta ei ole mõtet. Ennetamiseks võib soovi korral kasutada teisi kuumi jooke, mis sisaldavad raviainete asemel erinevaid vitamiine ja taimseid ekstrakte, näiteks ingverit, leedripuud, pärnaõit jms. Gripiteedes sisaldub nimelt paratsetamool palavikule ja valule, nohuravim ninaturse alandamiseks ja hingamise kergendamiseks ning tihti ka rögalahtisti või vastupidise toimega köharefleksi pärssija. Seega tuleb neid ravimeid valides olla tähelepanelik ja konsulteerida apteekriga konkreetsete sümptomite olemasolu üle, et valida just sellel hetkel sobilik preparaat. Kui tegemist on rögase köhaga, siis ei tohi mitte mingil juhul kasutada köhapärssijaga preparaati, sest see teeb kasu asemel kahju, jättes röga bronhidesse kinni.

Väga aktuaalne on sügishooajal enda kaitsmine gripi vastu, mida saab teha lisaks eelpool mainitule ka vaktsineerimisega. Gripihooaeg saab alguse oktoobrist ja võib kesta kuni aprillini. Vaktsineerida võib kogu hooaja vältel, kuid seda soovitatakse teha esimesel võimalusel ja kindlasti enne tipphooaega ehk enne detsembrit. Immuunsuse kujunemiseks kulub kaks nädalat. Gripp on tihti raskema kuluga kui tavaline külmetus, eriti ohustatud on krooniliste haigustega inimesed, väikelapsed ja eakad. Gripp algab äkitselt ja iseloomulikuks on kõrge palavik (üle 38 kraadi), köha ja kurguvalu, peavalu, lihasvalu. Gripitüsistused, nt kopsupõletik, võivad olla ka eluohtlikud. Gripi vastu on olemas spetsiifiline retseptiravim, mida tuleb hakata kasutama esimesel võimalusel. Seetõttu soovitan haigusperioodil kindlasti kodus varuks hoida mõned gripi (A ja B), Covid ja RS-viiruse kolmik- või neliktestid, et kiirelt viiruse põhjustajale jälile saada.

Haiguste perioodile mõeldes võiks apteegist mõningad asjad koduapteeki varuda. Lisaks eelpool mainitud testidele, võiks olemas olla lihtne koduapteek. See võiks sisalda kindlasti palavikualandajat: kas siis paratsetamooli (esmavalik) või ibuprofeeni (lisaks ka põletikuvastase toimega, võib kasutada koos paratsetamooliga; samas eelkõige maoprobleemide korral ettevaatusega). Lisaks sellele võiksid olla kaetud ka teised külmetuse sümptomid: näiteks sprei või tabletid ninaturse alandamiseks; kurguvalule sprei või imemistabletid. Samuti midagi köhale: on olemas nii klassikalised rögalahtistid kui ka universaalsema toimega köhasiirupid, mis sobivad nii lahtise kui ka kinnise köha korral. Koostöös apteekriga on võimalik leida ja sobitada just teie perele vajalikud ravimid ja tooted sõltuvalt ka sümptomitest ja nende raskusastmest, haiguse kestvusest.

UNADOSE NACL 5MLX30