D-vitamiini tase raseduse ajal on oluline hoida normis, sest D-vitamiin on vajalik lapse luude ja hammaste arenguks. Kui palju D-vitamiini tuleks võtta?
Kuigi sügis-talvisel ajal pööratakse järjest enam tähelepanu D-vitamiini vajalikkusele, ei ole ilmselt piisavat tähelepanu saanud selle vitamiini olulisus raseduse ajal
On ilmnenud, et just rasedad ja nende vastsündinud kuuluvad rühma, kellel on sageli D-vitamiini puudus.
D-vitamiini puuduse tagajärjed
- D-vitamiini vajab organism eelkõige kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses ehk otseselt luukoe (ka hammaste) normaalseks arenguks.
- See on oluline verehüübimises, närvisüsteemi, immuunsüsteemi ja südametöös.
- Arvatakse ka, et D-vitamiini toimel paraneb insuliinitundlikkus ja pidurdub ateroskleroosi areng.
- D-vitamiini vähesus organismis võib tõsta riski haigestuda ülemiste hingamisteede haigustesse, vähki, südame-veresoonkonnahaigustesse, diabeeti, sclerosis multiplex’i, reumatoidartriiti jt autoimmuunhaigustesse, aga võib ka suurendada tõenäosust langeda depressiooni.
Kõige selle pärast on D-vitamiin loomulikult vajalik ka rasedatele.
Lisaks on olemas arusaam, et vähene D-vitamiini hulk veres võib tõsta rasedusaegsete komplikatsioonide riski. Võib tekkida rasedusaegne diabeet, preeklampsia, enneaegne sünnitus, samuti võib olla probleemiks kõrge vererõhk.
Lapseootel naise organismi D-vitamiini tasemest sõltub lapse luude ja hammaste areng
Samuti ei tohi unustada, et lapseootel naise organismi D-vitamiini tasemest sõltub otseselt tema lapse kaltsiumi ja fosfori ainevahetus ehk loote luude ja hammaste areng.
Madal D-vitamiini tase rasedal võib põhjustada
- looteeas ebapiisava luumassi tekkimist,
- imiku väikese sünnikaalu,
- hüpokaltseemia neonataalperioodis (7 päeva pärast sündi),
- väikest kasvukiirust imikul
- ning võib tõsta riski, et laps haigestub edaspidi autoimmuunhaigustesse või 1. tüübi diabeeti.
Teadlased on uurinud ja leidnud, et piisav kogus D-vitamiini raseduse ajal tagab, et tulevikus on tema lapsel parem lihasmass.
Kui palju peaks raseduse ajal D-vitamiini võtma?
Kõige täpsema vajatava D-vitamiini koguse saab teada vereproovi alusel.
Ollakse üksmeelel, et veres peaks D-vitamiini tase olema 75-100nmol/l.
Ilma vereproovita soovitatakse päevas tarbida 15 μg (= 600 IU) kuni 25 μg (= 1000 IU).
D-vitamiini lisamanustamisel peab arvestama, mida igapäevaselt süüakse-juuakse ja ka naise kehakaalu.
D-vitamiin toidus
D-vitamiini allikateks on
- rasvane kala (lõhe, makrell),
- kalamaksaõli,
- munakollane,
- maks,
- või,
- pärm,
D-vitamiini toodetakse nahas ka päikesekiirguse toimel.
Paraku ei ole meie laiuskraadidel päike kogu aasta vältel D-vitamiini tootmiseks vajaliku intensiivsusega, nii et tavaliselt on ikkagi vaja vähemalt sügis-talvisel perioodil võtta D-vitamiini sisaldavaid kapsleid, tilku, tablette vmt. Vaata D-vitamiinide valikut siit. Ööpäevane maksimaalne kogus peaks olema kuni 100 μg (= 4000 IU) D-vitamiini.
Loe ka neid:
- D-vitamiin; Kui palju D-vitamiini peaks võtma?
- Vitamiinid rasedatele ja beebidele
- Vitamiinide TOP: magneesium, kaltsium, D-vitamiin
- Vajalik aine – foolhape
Autor: Külli Teder, Südameapteegi proviisor
Kliendikaardiga 
