Stressil on meie argielus halb kuulsus. Keegi ei taha stressis olla, aga sageli enamus on. Samas aitab teatud määral pinget motiveerida, annab ajendi tegutseda ja eesmärgile jõuda, aga pikalt seda siiski taluda ei tasuks. Kuidas siis stressiga toime tulla?
Maksim Arfanov, Südameapteegi farmatseut
Pinge järel peaks tulema leevendus, vastasel juhul hakkab pinge kuhjuma. „Stressikarikas“ on igaühel eri suurusega, aga kõikide jaoks on viimane piisk tihti ebameeldivate tagajärgedega: püsiv väsimus, unehäired, depressioon, huvipuudus, ärrituvus.
Magneesium tarbituna B-6 vitamiiniga moodustavad võimsa kombinatsiooni: uuringud näitavad, et nende koos manustamine annab tõsise stressi leevendamiseks 25% võrra paremaid tulemusi kui magneesium üksi.
Mis põhjustab magneesiumipuudust?
Laialt on teada fakt, et magneesium on organismi normaalseks talitluseks väga tähtis. Magneesiumi on vaja rohkem kui 300 ensüümi tööks, sellel on tähtis osa luukoe ja biomembraanide ainevahetuses, see on üks ATP ja ADP ehk energiamolekulide aktivaator, aitab lõõgastada lihaskudesid. Stressiga seoses on magneesiumi vaja kui närvitalitluse ressurssi.
Magneesiumi päevane vajadus täiskasvanul on 300–420 mg, kuigi teatud tingimustes võib vajadus ka suurem olla. Mitmekülgne toitumine katab magneesiumiioonide juurdevoolu vajaduse. Näiteks 100 grammis kaeras või mandlites on vastavalt 177 ja 286 mg magneesiumi. Aga sportimine, diureetikumide kasutamine, intensiivne higistamine, dieedipidamine või toiduallergiad võivad vajadust suurendada. Kui vajadus jääb rahuldamata, areneb defitsiit.
Lühiajalist magneesiumipuudust inimene peaaegu ei märka: ei teki väsimustunnet ega kergeid depressioonitunnuseid, ei muutu elurütm. Magneesiumiioonide suure nappuse füüsilised tunnused on aga spasmid ehk krambid, mis viitavad juba pikaajalisele defitsiidile. Üks huvitav nüanss viimastest uuringutest: migreeni kannatavatel inimestel on tavaliselt magneesiumipuudus.
B6-vitamiin on efektiivne tujutõstja
B6 ehk püridoksiin koos teiste B-grupi vitamiinidega on vajalik närvisüsteemi funktsioneerimiseks. B6-vitamiin aktiveerib 140 erinevat ensüümi ning tal on tähtis roll niisuguste kuulsate hormoonide tootmisel nagu serotoniin ja dopamiin. Esimene neist on tihedalt seotud unerežiimiga ja teine on meeleoluhormoon, mis vastutab heaolutunde eest. Püridoksiini abil tekib ka gammaaminovõihape – hädavajalik närvisüsteemi „pidur“, mis ei lase suvalistel või liigsetel signaalidel hüpelda neuronite vahel.
B6-vitamiini päevane vajadus täiskasvanul on 1,3 mg ning rasedatel ja imetavatel naistel kuni 2,0 mg. Reeglina on tervel inimesel B6-vitamiini puudus haruldane. Seda on suhteliselt palju loomses toidus, puuviljades ja tärkliserikastes juurviljades. Näiteks 100 grammis kanarinnakus või kartulis on vastavalt 0,5 ja 0,4 mg püridoksiini. Alkoholi liigtarvitamine, tasakaalustamata dieet ja mõned autoimmuunhaigused võivad põhjustada B6-vitamiini puudust, mille sümptomid on magneesiumipuudusega sarnased: depressioon, närvilisus ning aneemia ehk kehvveresus.
B6 on kergesti kättesaadav toidust ja seetõttu iseseisva preparaadina pakutakse seda harva. Enamasti see on teiste preparaatide osa koos B-grupi komplekside, magneesiumi või mõlemaga. Püridoksiini ja magneesiumi kombinatsioon paistab aitavat just suurema stressi puhul. Uuringud näitavad, et nende koos manustamine annab 25% võrra paremaid tulemusi sügava stressi leevendamiseks kui magneesium üksi.
