Haavahoolduse 3 sammu: puhasta, kata, jälgi. Puhasta haav antiseptikumiga, vali õige sidumismaterjal ja jälgi haava paranemiskäiku.
Haavahoolduse 3 sammu
- PUHASTA puhta leige vee või antiseptikumiga
- KATA puhta sidumismaterjaliga
- JÄLGI haava paranemist, et panna tähele põletikku
Mida teha väikesemate haavadega?
1. PUHASTA haav
Väiksema haava korral pea meeles kolme märksõna – puhasta, kata, jälgi.
Väiksema haava puhastamiseks sobib hästi:
- leige kraanivesi
- füsioloogiline lahus (0,9% naatriumkloriidi lahus)
- spetsiaalselt haavale mõeldud antiseptik, nt Prontosan, Pharmacare, Asept või Braunol
Väiksema haava puhastamiseks ei sobi kõige paremini:
- Viin või muu puhas kange alkohol – see küll puhastab haava, aga tekitab valu ja ärritab haava, mistõttu paraneb see hiljem aeglasemalt.
- Vesinikperoksiid – samuti puhastab haava hädavajadusel, aga kahjustab selle käigus mõnikord ka kudesid.
- Värvilised antiseptilised vedelikud, nt briljantroheline, jood või kaaliumpermanganaat – need küll puhastavad, aga määrivad piirkonna, mistõttu on raske hiljem haava seisukorda hinnata ja põletikku märgata.
- Cutasept – see on mõeldud terve naha profülaktiliseks desinfitseerimiseks, mitte lahtisele haavale piserdamiseks.
Väiksema haava puhastamiseks ei sobi üldse:
- Suvalised joogid – magusad ja kääritatud joogid haava puhastamiseks ei sobi. Need võivad tekitada põletikku.
- Seisnud vesi – kui ainus käepärane vesi on tiigivesi või ämber kasvuhoone kõrval, siis tuleb hinnata, kas haav on üldse nii määrdunud, et ebapuhta veega loputamise riski väärib.
2. KATA haav
Verejooksu saab peatada haavale puhta sidumismaterjaliga peale vajutades.
Haav tuleb katta puhta sidumismaterjaliga, sest nii luuakse uute rakkude ja väikeste veresoonte kasvuks ja arenguks vajalik niiske keskkond. Lahtiselt õhu käes hoides võib haav liigselt kuivada, selle paranemisprotsess aeglustub, haava võib kergemini tekkida põletik ja moodustuda armkude.
Kuidas valida sidumismaterjali haavale?
Sidumismaterjalid on oluline valida vastavalt haava iseloomule.
- Pindmiste lõikehaavade servad saab tõmmata kokku haavasulgemisplaastritega, nt Omnistrip
- Liikuvatel pindadel olevate suurte marrastuste korral võiks eelistada spreiplaastrit, nt Hansaplast
- Eritisega haavade korral tuleks valida vedelikku hästi imavad haavapadjaga plaastrid, nt Askina Dressil, Mepilex, Granuflex või Hydrotac
- Õrnema naha korral võiks valida silikoonplaastrid
- Põletikuohuga haavadel tasub kasutada antimikroobset hõbedat sisaldavaid plaastreid ja sidumismaterjale
- Et sidumismaterjal ei kleepuks haavale, on soovitatav kasutada haava ja plaastri vahel parafiin- või silikoonvõrke, nt Grassolind.
3. JÄLGI haava seisukorda
- Kui haava ümbrus ei puneta ega ole turses, haavas ja selle ümbruses ei ole liigset vedelikku, jäetakse uuemad sidumismaterjalid haavale mitmeks päevaks, nt Askina, Mepilex, Aquacel või Granuflex.
- Plaaster või side tuleb vahetada kohe, kui haavaeritis on sellest läbi tulnud või plaaster on haavalt lahti tulnud.
Põletikuline haav
- Põletikusümptomite, nt turse, punetus jt tekkimisel tuleks kasutada laia antimikroobse toimega polüvidoonjoodidi ehk PVP-joodi sisaldavat Braunovidon salvi.
- Oluline on meelde jätta, et PVP-joodiga samal ajal ei tohi kasutada vesinikperoksiidi ega hõbedat sisaldavaid tooteid – need nullivad joodi antimikroobse toime.
Pea meeles!
Haava kaudu võib organismi sattuda erinevaid baktereid, sh teetanuse tekitaja. Kui viimase viie aasta jooksul ei ole tehtud teetanuse vastu vaktsineerimist, tuleb pöörduda arsti poole.Loomade hammustuste korral peaks marutaudiohu tõttu pöörduma perearsti vastuvõtule.
Mida teha põletushaavaga?
1. JAHUTA põletada saanud kohta
- Kasuta spetsiaalset geeli, nt Burnjel või Burnshield või jahedat puhast voolavat vett. Jahuta haava 15 minutit.
- Pea meeles, et väga külm kahjustab nahka samamoodi nagu väga kuum seega, ära hoia põletuse peal midagi liialt külma, näiteks jääd.
Põletushaavale ei tohi määrida
- õlisid
- salve
- kreeme
- aaloed
- pantenooli
- hapukoort
Need takistavad haavast kuumuse väljumist.
2. KATA haav
Selleks kasuta hüdrogeel- või hüdrokolloidplaastreid, nt Dermaplast, mis hoiavad põletada saanud naha niiskena ja soodustavad loomulikku paranemisprotsessi.
Sobivad ka parafiin- või silikoonvõrk, mis ei kleepu haavale, vaid lasevad haavaeritise läbi ja tagavad vajaliku niiske keskkonna.
3. JÄLGI haava seisukorda
Infektsiooni tekkimisel tuleb kasutada hõbedat või joodi sisaldavaid tooteid. Põletushaava korral ei maksa hakata ise tervishoiuspetsialisti mängima – tule ja näita professionaalsele apteekrile oma haav ette ja ütleme kohe, kas see on põletikus või mitte ja kuidas edasi käituda.
Mida teha raske haavaga?
Lihashaavade, suure verejooksu ja muu raske haava korral (nt mootorrattaõnnetuse järel) tuleb kiiresti reageerida ja esimese asjana kutsuda kiirabi. Kui veri tõepoolest lihtsalt ei immitse, vaid survega uhub, tuleb haav katta ja vajadusel sõrmedega tugevalt peale vajutada, et vältida verekaotust.
Steriilsed haavakatted on muidugi eelistatud, ent kui neid käepärast ei ole, on kõige parem katta haav seljast rebitud särgiga.
Mida teha seni kuni kiirabi jõuab?
- Kui kannatanu ei hinga – alusta kunstlikku hingamise tegemist.
- Kui kannatanu hingab, aga on teadvuseta, aseta ta külili.
- Räägi kannatanuga, rahusta teda, hoia teda teadvusel.
- Kui oled ise kannatanu, hoia ennast kõigest väest ärkvel.
Mida kiirabi oodates MITTE teha:
- Ära lohista ega tõsta kannatanut.
- Kui oled ise kannatanu, proovi mitte liikuda, kui see pole just vajalik suuremast ohust pääsemiseks.
- Lahtise luumurru korral ära proovi ise luukilde ja muid võõrkehasid haavast eemaldada.
- Kannatanu ei tohi juua ega süüa, isegi kui ta seda soovib.
Loe ka seda:
Autorid: proviisorid Külli Teder ja Pärtel Relve
