Eelmisel aastal oli inimeste huvi apteekides gripi vastu vaktsineerida oodatust suurem ning juba novembris hakkasid kõlama teated, et vaktsiinid on otsas.
Apteek on sageli esimene koht, kuhu tervisemure korral minnakse. Südameapteegi farmatseut Liina Neier selgitab, milliste muredega kõige sagedamini apteeki pöördutakse ning millised on lahendused enamlevinud terviseprobleemidele.
Saabuvate külmade ja niiskete ilmadega hakkavad inimesed üha rohkem haigeks jääma. Tuletame meelde, miks on oluline teha viiruse antigeeni test.
Võrreldes eelmiste aastate suveperioodidega ilmneb apteekide ostustatistikast, et enam on levinud viirus- ja külmetushaigused ning ka inimeste mured seoses puukidega. Kiirtestide ja puugieemaldusvahendite nõudlus on hoogustunud eriti augustis, nendib Südameapteegi proviisor Aleksandr Sei.
„Sattusin konksu otsa!“ kurdavad inimesed, kes ei suuda nohupihuste tarvitamist lõpetada. Nagu narkomaanil, haarab neil käsi ikka ja jälle väikse pihusepudeli järele. „Väike narkots. Kui ei pauguta, siis kohe nina kinni.“ Jah, see on sõltuvus nohurohust.
Kraadimisel on omad eripärad, mida tasub teada. Esiteks tuleb tähelepanu pöörata sellele, kust valitud kraadiklaasiga temperatuuri mõõta saaks (kas suust, kaenla alt, kõrvast, otsaesise pealt või pärasoolest) ja teiseks tuleks tähelepanu pöörata sellele, millal ja kuidas kraadida.
Nina puhastamine soolveega on kasulik aasta ringi ja väga mitmel põhjusel. Füsioloogilise lahuse ehk 0,9% lahusega saab loputada, puhastada ja niisutada nina limaskesta juba vastsündinul.
Mis oleks, kui suudaksime kurguvalu mure hõlpsalt lahendada, umbes nagu raadio häälestamine?
Külmetushaiguse põhjustab alati mõni viirus või bakter. Külmetushaigused levivad aasta ringi ning meie kliimas on üsna tavaline sügisest kevadeni läbi põdeda viis-kuus kergemat viirushaigust.
Kes meist ei teaks, kui ebameeldiv on köha ja millist ebamugavust see tekitab. Aga miks köha tuleb ning mida me selle vastu teha saame?