Igal naisel möödub üleminekuiga erinevalt

Menopaus tähendab naise viljaka perioodi lõppu, mis saabub enamasti 50. eluaasta ajal. Menopausiga võivad kaasneda eriilmelised ja ebameeldivad sümptomid, millest paljusid on lihtne segi ajada muude tervisemuredega.

Menopaus on aeg, kui kõige viimasest menstruatsioonist on möödas üks aasta. „Menopausi algust saab konstateerida ainult tagasivaates,“ selgitab Confido naistearst Inga Aavik. „See algab keskmiselt 50-51 aasta vanuselt. Kui see juhtub enne 45. eluaastat, on tegu varajase menopausiga, enne 40. eluaastat aga enneaegse menopausiga.“

Perimenopaus on periood, mis algab esimeste sümptomite tekkimisega ning kestab kuni menopausini. See võib kesta paar aastat, aga ka 10-15 aastat. Perimenopausi algus ei ole nii selgelt määratletav kui selle lõpp. „Perimenopausis võivad naised kogeda aeg-ajalt erinevaid sümptomeid kuude või lausa aastate kaupa. Sümptomid tekivad selle tõttu, et munasarjade funktsioon langeb järk-järgult ja neis väheneb suguhormoonide tootmine. Östrogeenitaseme langus mõjutab naisi enim, kuid ka teistel hormoonidel on oma roll.“

Iga naine kogeb üleminekuiga erinevalt

„See, milliseid sümptomeid menopaus tekitab, sõltub konkreetsest naisest. Osal naistel möödub see aeg väiksemate kaebustega, teistel aga vallandab hormoonide produktsiooni langus palju sümptomeid.
Tavalisemad kaebused on kuumahood, suurem higistamine, väsimus, peavalud, meeleolumuutused ja kaalutõus,“ selgitab Südameapteegi proviisor Merle Meola.
„Kuumahood kestavad sageli aasta või kaks pärast menopausi. Kümnel protsendil naistest jätkuvad need veel aastaid pärast sedagi,“ täiendab Aavik. „On leitud, et hoogude teke on seotud suurenenud kehakaalu, suitsetamise ja stressiga. Teised östrogeenide taseme langusega seotud sümptomid on väsimus, keskendumisraskused, peavalud, mälu halvenemine, unetus, nimme- ja lihasvalud, liigesevalu, südamekloppimine ning libiido ehk seksuaalsuse nõrgenemine.

Sümptomite leevendamiseks tuleks Meola sõnul esmalt üle vaadata elustiil. „Loobuda tuleks kahjulikest harjumustest, nagu suitsetamine või liigne alkoholi tarvitamine, toituda tervislikult ning liikuda regulaarselt.“
Naistearst soovitab hoida toas jahedamat temperatuuri ning riietuda kihiti, et kuumahoo ajal saaks midagi seljast võtta. Proovida võiks meditatsiooni ja joogat. „Menüüsse võiks lisada sojaubadest tehtud toite - soja on taimsete östrogeenide ehk isoflavoonide allikas ning on leitud, et selle tarvitamine võib üleminekuea vaevusi leevendada. Lisaks on sellel positiivne toime südame-veresoonkonnale ja luude tugevusele.“

Nahk muutub kuivemaks

Menopausi ajal kiireneb ka naha vananemine ning see muutub õhemaks ja kuivemaks. „Seetõttu on väga oluline ka nahahooldus ja kaitse päikesekiirguse kahjuliku mõju eest. Kindlasti tuleks hoolikamalt kasutada päikesekaitsekreemi, et vältida pigmendilaikude teket,“ soovitab Meola.
Hormonaalsed muutused mõjutavad ka kuse- ja suguelundeid, võib esineda tupekuivust, valulikkust urineerimisel. „Ka nende sümptomite leevendamiseks on käsimüügis hormoonivabu tooteid, mis sisaldavad näiteks taimeekstrakte, hüaluroonhapet, E-vitamiini.“

Konsulteeri naistearstiga

Kui üleminekuea sümptomid segavad endiselt igapäevaelu, tuleks pöörduda arsti poole, kes saab määrata hormoonasendusravi. „Kuna hormoonasendusravil on oma riskid, on kindlasti vaja naistearsti konsultatsiooni. Kui naisel on emakas alles, siis kasutatakse östrogeeni ja progesterooni sisaldavaid ravimeid, kui emakas on mingil põhjusel eemaldatud, võib tarvitada ainult östrogeenipreparaate,“ selgitab Aavik.
Hormoonasendusravi kestab esialgu paar-kolm aastat. Siis tuleks koos naistearstiga uuesti üle vaadata ravimi tarvitamise kasud ja riskid ning otsustada ravi jätkamise vajadus.

Millest sõltub menopausi algus?

Menopausi algus sõltub nii geneetikast kui ka elustiilist. „Soovides ennustada menopausi algust, võib uurida, millal algas menopaus emal ja vanaemal, kuid see pole siiski määrav,“ ütleb naistearst Inga Aavik. Menopausi algust mõjutavad ka ülekaal, stress ja suitsetamine - suitsetajatel algab menopaus kuni kaks aastat varem. Rasestumisvastaste vahendite kasutamine või sünnituste arv aga menopausi algust ei mõjuta.

Looduslikud vahendid pakuvad leevendust

Proovida tasub taimseid östrogeeni sisaldavaid preparaate, kus on tavaliselt sojat, aasristikut, salveid või linaseemneid.
• Sojaubades ja aasristikus on suures kontsentratsioonis isoflavoone, mis aitavad meeleolumuutuste, peavalude, kuumahoogude korral. • Salvei- ja melissilehtedes sisalduvad parkained aitavad liighigistamise ja kuumahoogude vastu.
• Östrogeen kaitseb mõneti naissugu südameveresoonkonnahaiguste ning luude hõrenemise eest. Seetõttu on soovitatav östrogeenide languse korral võtta juurde D-vitamiini, kaltsiumi, oomega-3-rasvhappeid, meeleolumuutuste korral B-grupi vitamiine.

Vaata kõiki tooteid kategooriast "Menopaus"

TERVISEPÜRAMIID MENOPAUS PLUSS TBL N30