Allergia on organismi ülitundlikkus, ebatavaline kaitsereaktsioon välisele ärritusele. Allergia avaldumine võib olla väga erinev ning inimesed reageerivad neile samuti erinevalt – alates kergest ninasügelusest ja lõpetades eluohtliku anafülaksiaga.
Allergiale iseloomulikke sümptomeid võivad põhjustada tubakasuits, toiduained, tolmulestad, taimede õietolmud, hallitusseened, koduloomad, putukate mürgid (nt herilase ja mesilase mürgid), ravimid ja paljud erinevad ained meid ümbritsevast keskkonnast.
Haigus kulgeb tavaliselt sesoonselt ja raskus varieerub aastast aastasse, sõltudes õietolmu allergeensusest, kontsentratsioonist, meteoroloogilistest tingimustest ja inimese enda ülitundlikkuse lävest. Aastaringse allergilise nohu korral esinevad sümptomid kogu aasta vältel.
Kui allergia avaldub nahal, siis tekib kas mingi lööve, sügelus, ärritus, ketendus, punetus ja/või kublad. Üks olulisemaid allergia tunnuseid ongi naha sügelemine ja lööve.
Selleks, et tekiks allergiline reaktsioon, on vaja väga väikest kogust allergeeni. Eristatakse hilistüüpi reaktsiooni ja kiiret reaktsiooni. Kiire allergia on sageli pärilik. Hilistüüpi allergia võib avalduda tunde (6 – 12 tundi) ja päevi hiljem.
Allergiaga elamine ja selle kontrolli all hoidmine on täiesti võimalik ning ka haigusnähtude ennetamisel on suur roll. Allergiaid päris välja ravida pole võimalik, kuid sümptomeid saab edukalt ennetada ja leevendada. Allergia korral on kindlaim ravi allergiat põhjustava allergeeni vältimine.
Haigusnähte aitavad kontrolli all hoida ka mitmed suukaudsed ravimid ja paikselt kasutatavaid nina- või silmaravimid. Kasulik on ka mereveelahus, millega nina loputada – allergiahooajal võiks seda teha sagedasti, et allergeenide hulka vähendada. Meresoolalahus sobib kasutamiseks igapäevaselt, ka koos allergiaravimitega ning seda tuleks kasutada kaks-kolm korda päevas.
Ravimite valikul tuleb teada, millist vaevust sellega mõjutada püütakse. Allergiavastased ravimid leevendavad histamiini toimel vallandunud allergilisi sümptomeid. Eelistada võiks uusi teise põlvkonna antihistamiinikume (tsetirisiin, loratadiin, desloratadiin, ebastiin, rupatadiin, levotsetirisiin), mis on tõhusad nii nohu- kui ka silmanähtude korral. Eriti efektiivsed on nad aevastamise, ninasügeluse ja vesise nohu korral. Toime saabub paari tunni jooksul ja kestab 24 tundi.
Allergiavastased ravimid on head aastaringse või heinapalavikust tingitud allergilise nohu sümptomaatiliseks raviks. Samuti allergiliste nahareaktsioonide vähendamiseks. Ravist saadav efekt on parem kui võtta antihistamiinikume regulaarselt iga päev, mitte vastavalt vajadusele.
Aselastiinvesinikkloriidi sisldavad silmatilgad takistavad histamiini ja teiste organismis allergiliste reaktsioonide tulemusena tekkivate ainete toimeid. Allergiavastased silmatilgad aitavad kiiresti leevendada silmade allergianähte nagu punetus, kihelus või vesisus. Toime on lokaalne ning ravi tuleks jätkata kogu allergeeni avaldumise perioodil.
Abi võib leida ka ninasisestest kortikosteroididest. Need on efektiivsed allergilise riniidi ja ninakinnisuse korral.
Õigeaegne diagnostika ja ravi annavad allergikutele võimaluse olla kevadel ja suvel aktiivsed, töökad ning nautida ilusat ilma.
Autor: Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili.
