Soojad ilmad ja kaunis Eestimaa loodus kutsuvad õue nautima meeldivat seltskonda ja maitsvat toitu. Apteekritena näeme sageli suviste pidude kõrvalmõjusid: alkoholi liigtarbimine, söögiga liialdamine, päikesepõletused, traumad ja kõhuvaevused.
Enamus vaevustele saab kiiret leevendust apteegi käsimüügi preparaatidest, kuid mõnede probleemide korral tekib kogumisefekt, need kuhjuvad ja võivad soodustada kroonilisi haigusi tulevikus.
Statistika järgi on südame-veresoonkonna haigused endiselt levinuimaks surmapõhjuseks üle maailma. Kõige suuremateks südametervise vaenlasteks on vähene füüsiline aktiivsus, ebatervislik toitumine ning sellest tulenev ülekaal, lisaks suitsetamine ja liigne alkoholi tarvitamine. Südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks saame tervislike valikutega väga palju ise ära teha.
Sammud südamehaiguste ennetamiseks
Esimene samm on läbimõeldud toiduvalik. Südame tervise toetamiseks soovitatakse süüa vähem rasvast ja töödeldud toitu, sh kiirtoitu ja poolfabrikaate. Suvi on värskete marjade ning puu- ja juurviljade mitmekülgsuse tõttu just õige aeg tervislike toitumisharjumuste elluviimiseks.
Oma eine valimisel jäta suurim osa taldrikust värsketele salatitele ja juurikatele, et rikastada organismi vitamiinide ja mineraalidega ning saada hea ports kiudaineid. Viimane on suureks abiks korralikule kõhu läbikäimisele.
Tervise Arengu Instituudi andmete järgi vähendab regulaarne köögiviljade tarbimine (vähemalt 300-400 grammise portsioonina) riski südame- ja veresoonkonnahaigustesse haigestumist 4% ja infarkti haigestumist 6% võrra.
Grillimisel eelista rasvast kala (lõhe, tuunikala, forell, makrell) ja mereande. Need rikastavad organismi oomega-3 rasvhapetega ning parandavad sellega veresoonte elastsust ja alandavad vere kolesterooli taset.
Liha valikul eelista väiksema rasvasisaldusega linnuliha. Kui aga isutab kangesti rasvasema punase liha järele, siis siinpuhul on võtmesõnaks mõõdukus. Liigne piimatoodete ja liha söömine võib kahjustada veresooni ja südant. Piimatoodetes ja lihas leiduvad küllastunud rasvhapped võivad tekitada veresoonte seintele naaste ja põhjustada ateroskleroosi.
Oluline on portsjoni kogus ja söömise kiirus. Ka tervisliku toiduga tuleb piiri pidada – igasugune toit annab energiat ja ka tervisliku toiduga liialdamine on kehale kahjulik.
Toiduga liialdamise vältimiseks soovitan süüa aeglaselt, teadvustades, kuidas toit maitseb. Samuti teha pause suhtlemiseks ja suve nautimiseks. Samas, kui mõni “ebatervislik” toit tundub väga isuäratav ja atraktiivne, võib vahepeal lubada endale seda maitsta. Abiks võib olla “kolme ampsu reegel”. Sellest peaks piisama, et rahuldada ahvatlust, ent hoiduda söömisega liialdamisest.
Alkohol ei ole ohutu ega tervislik, ent mõni sort on parem kui teine
Alkohoolsete jookide puhul ei saa päris ohutust ja tervislikust kõnelda. Teatud haiguste ja ravimite kasutamise puhul on alkohol vastunäidustatud, seega enne pidutsemist on mõistlik selle kohta uurida kas arsti või apteekri käest.
Kindlasti tuleb loobuda alkoholist raseduse, rinnaga toitmise ja alkoholisõltuvuse korral. Alkoholi ei tohi juua ka siis, kui on plaanis minna ujuma või juhtida autot.
Oma resveratrooli sisalduse tõttu on südame tervise seisukohalt eelistatum alkohoolne valik punane vein. Resveratrool toetab madalamat kolesterooli taset, vähendab põletikke ja toimib antioksüdandina, aeglustades vananemist ja kaitstes organismi.
Teine põhimõte, millest alkohoolse joogi valikul lähtuda, on joogi võimalikult väike suhkru sisaldus. Selle järgi tasuks eelistada kangemaid alkohole nagu džinn või viin. Kõige “tervislikuma” kokteili saab tooniku või mineraalveega. Samuti võib piiratud koguses nautida peol kas madalama suhkrusisaldusega kuiva siidrit või klaas valget veini või šampanjat.
Vaatamata sellele, et võrreldes punase veiniga on need ikkagi suurema suhkru ja väiksema antioksüdantide sisaldusega, siis mõõdukas koguses ja harvadel juhtudel ei tohiks nende tarbimine väga palju kahju organismile teha.
Regulaarne aktiivsus ja puhkus käib hea tervisega käsikäes
Ärge jätke ilusaid ilmu vahele ja olge aktiivsed! Südame ja veresoonte tervist toetab regulaarne mõõdukas füüsiline aktiivsus, vähemalt 30-40 minuti jooksu või kiirkõndi päevas. See hoiab vererõhku stabiilsena, parandab tuju ja tugevdab lihaseid.
Uuringute järgi on mitteaktiivsete inimeste üldsuremuse näitaja füüsiliselt aktiivsete inimestega võrreldes 20-30% kõrgem. Päikesepaistelised soojad ilmad on kõndimiseks, jalgrattaga sõitmiseks, ujumiseks ning aktiivsete meeskonnamängude jaoks just see õige aeg.
Väga oluline “ravim” on ka stressivaba puhkus ja head emotsioonid. Hea lõõgastus aitab vähendada adrenaliini ja stressihormooni kortisooli koormavat mõju. Füüsiline aktiivsus, hea seltskond, jooga ja meditatsioon, rahulik uni, lemmikkino või raamat on parimad hea tuju ja puhkamise võtted. Kombineerides seda tervisliku toitumise ja regulaarse liikumisega on vähem põhjust oma südame pärast muret tunda.
Autor: Leilika Stepanova, Südameapteegi proviisor
