Kuidas valida lapsele sobiv sääsetõrjevahend ja kuidas sääsekuppe leevendada?

Suvi ja sääsed käivad käsikäes - üks aasta on neid rohkem, teine vähem. Südameapteegi proviisor Gerda Nelis annab nõu, kuidas lapsele sääsetõrjet valida ja tekkinud kuppe leevendada.

Kuidas valida lastele sääsetõrjevahendeid?

Erinevate tõrjevahendite valik on väga lai ning üldjuhul toimivad nad paljude putukate vastu: sääsed, puugid, parmud ja tihti ka muud hammustavad putukad. Apteekides leidub nii looduslike kui ka keemilisi tõrjevahendeid. 

Looduslikud tõrjevahendid sisaldavad toimeainena mitmeid eeterlikke õlisid: näiteks sidrunheina- või sidruneukalüptiõli. Kuigi looduslikud, võivad need samuti olla intensiivse lõhnaga. Ehk kui laps on lõhnade suhtes tundlik või koguni allergiline, siis ei pruugi need variandid sobida.  Samas on looduslikud tõrjevahendid üldjuhul kasutamiseks lubatud juba lastele alates 6-elukuust ja samuti ka rasedatele.  Lisaks spreidele on olemas ka eeterlike õlide baasil käevõrud (sobilikud 3-eluaastast), mille toime peaks kestma kaks nädalat, samuti on need veekindlad. Kasutatakse ka puhtaid eeterlikke õlisid, näiteks teepuu-, lavendli- või piparmündiõli.

Keemilised tõrjevahendid sisaldavad erinevaid keemilisi toimeaineid, mis erinevad peamiselt oma toime tugevuse ja kestvuse poolest. Keemiliste vahendite puhul tuleb olla tähelepanelik, kas neid võib kanda ainult nahale, riietele (mõned vahendid võivad kangaid kahjustada) või mõlemale.  Keemilised vahendid sõivad sageli olla efektiivsema toimega, kuid ka potentsiaalselt kahjulikumad. Samas on kasutatavad keemilised toimeained muutunud aja jooksul naha- ja loodusesõbralikumaks. Varasemalt kasutati peamise toimeainena DEET-i (N,N-dietüül-M-toluamiid), millel oli väga intensiivne lõhn ja see jättis nahale õlika kihi. DEET on limaskesti tugevalt ärritav, samuti plastikut ja sünteetikat kahjustav. Peamised kasutusel olevad keemilised toimeained tänapäeval, millel on siiski sisuliselt sama efektiivsus, on ikardiin ja etüülbutüülatsetüülaminopropionaat. Ikardiini sobib kasutada lastel alates 2-eluaastast, ta ei kahjusta kangaid ehk võib kanda ka riietele. Ei ole nii intensiivse lõhnaga kui DEET. 

Etüülbutüülatsetüülaminopropionaat on keemilistest tõrjevaheditest kõige naha- ja loodusesõbralikum, sest molekul on sarnane looduslikult esineva aminohappe beeta-alaniiniga. Sobib kasutamiseks tervele perele - ka beebid ja rasedad. Vältida tuleb aine silma sattumist. Tuntav lõhn kaob kiirelt pärast pealekandmist.

Mis ettevaatusabinõusid veel kasutusele võtta, et pere pisemad jääksid sääskedest nii puutumatuks kui võimalik?

Sääskede vältimiseks võib proovida põletada niinimetatud sääseküünlaid, mis on eeterlike õlide baasil või näiteks ka mõnda viirukit. Seda ei pea tegema vahetult laste läheduses, vaid näiteks kasvõi terrassi teises nurgas. 

Öeldakse, et sääskede eest kaitsevad ka heledad ja tihedakoelised riided - seega tuleks lapse nahka mingit laadi kangaga siiski katta. 

Sääsevastsed elavad seisvas ja madalas vees ehk igasugused loigud, veeanumad, aga ka seisvad basseinid, on neile meelepärased. 

Kuidas leevendada lastel sääsehammustustest tekkinud ebamugavust?

Kõige olulisem on, et laps tekkinud sääsepunne ei kratsiks. Seda on lihtsam öelda, kui teha, aga kratsides võivad punnid muutuda põletikuliseks. Kui see juhtub, on vajalik juba haavaravi - desinfitseerida ja kanda peale põletikuvastast haavasalvi. Samuti võivad paranemisel jääda armid. 

Punnidele võib panna ka külmakompressi, see on eriti vajalik ja sobilik, kui tegemist on suurte ja turses punnidega. Sääsehammustustest tekkinud ebamugavust saab leevendada ka mitmete geelide, kreemide või ka näiteks spreidega. Need sisaldavad mitmeid erinevaid sügelust, paistetust ja punetust leevendavaid toimeaineid. Variante on väga palju, tuleb leida just teie lapsele toimiv ja sobiv preparaat. Enamik neist on sobilikud alates 2-eluaastast (kuid leidub variante ka noorematele).  Toimeainetena mõjuvad hästi näiteks teepuuõli, aaloe, eukalüpt, saialill, allatoiin. Need leevendavad sügelust, kaitsevad nahka ja hoolitsevad naha paranemise eest.

Kui ärritus ja sügelus on väga tugev, on kindlasti abi ka allergiavastastest preparaatidest, mille hulgast sobiva ravimi ja ravimvormi, saab vastavalt lapse vanusele välja valida koostöös apteekriga. Sääsepunnid võiksid kaduda mõne päevaga (seda eeldusel, et neid ei kratsita).

Mida teha kui lapsel läheb sääsehammustuse koht jubedalt paiste ja tekib nähtavalt allergiline reaktsioon (st. kas on vaja pöörduda arstile või piisab apteeki minekust ja mille järgi paremini vahet teha, kas hammustuskoht on tõesti problemaatiline või on lihtsalt nii-öelda suurem sääsepunn)

Sääsehammustuse näol on tegemist allergilise reaktsiooniga, mida põhjustavad sääskede süljes sisalduvad ained - paljude inimeste jaoks allergeenid. Kuna iga inimese tundlikkus on erinev, siis on ka tekkivad kaebused erineva intensiivsusega. Allergilisematel inimestel võib tekkiv reaktsioon olla äge ehk hammustuskoht punetab, paistetab ja võib olla üsna laia piiriga. Samuti võib kaasneda tugev sügelus. Kui punnid on eriti suured, punased ja sügelevad, siis üldjuhul on leevendust ka ravist allergiaravimite ehk antihistamiinikumidega. Olenevalt lapse vanusest saab abi ka apteegist - käsimüügist saadav allegiaravimi lahus on näidustatud alates 2-eluaastast. Väiksemate laste vanemad peaksid pöörduma kõigepealt siiski arstile. Kindlasti on kasu ka lokaalselt määrimisest eelkirjeldatud preparaatidega või kui tegemist on raskema juhuga, siis on käsimüügist saadaval ka lahja hormoonsalv (lubatud alates 2-eluaastast). Väga allergilistel inimestel soovitatakse ravi allergiaravimitega kogu sääseperioodi vältel.