Külmetushaiguse põhjustab alati mõni viirus või bakter. Külmetushaigused levivad aasta ringi ning meie kliimas on üsna tavaline sügisest kevadeni läbi põdeda viis-kuus kergemat viirushaigust.
Külmetushaigust iseloomustavad vesine või kinnine nina, kurguvalu või kurguärritus. Ravi on enamasti sümptomaatiline ning sõltub sellest, millised vaevused domineerivad.
Külmetushaiguse parimad ravimid on aeg, puhkus ja uni.
Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Need piisad satuvad terve inimese hingamisteedesse, kus viirus paljuneb. Sama tavaline on levik saastunud käte vahendusel. Köhides, aevastades ja nuusates saastuvad käed eluvõimelise viirusega. Kui käsi ei pesta, saastuvad viirusega kõik kontaktpinnad: ukselingid, telefonid, arvutiklaviatuurid jm.
Haiguste peiteaeg on paar päeva ja sümptomid, nagu kurguvalu, nohu, köha ja üldine halb enesetunne, kestavad 7–10 päeva, mõnikord kuni kolm nädalat. Lastel kaasneb ülemiste hingamisteede nakkusega sageli palavik, täiskasvanutel esineb palavikku harvem või pole see nii kõrge.
Viirushaigused on iseparanevad ja spetsiifilist ravi neil pole. Inimesed tervistuvad üldjuhul ka ilma igasuguse ravita keskmiselt 10 päeva jooksul. Patsient peaks jooma piisavalt vedelikku, hoidma päevarežiimi, sööma mitmekülgselt ja olema füüsiliselt aktiivne. Viirushaiguste ravi on sümptomaatiline ning suunatud patsiendi vaevuste, sümptomite leevendamisele ja enesetunde parandamisele.
Mis on gripp ja kuidas seda ravida?
Gripp on ainuke talveperioodi viirushaigus, mille kulg võib olla väga raske ja mis võib tekitada ka tõsiseid tüsistusi (kopsupõletik, neeruvaagnapõletik, krooniliste haiguste ägenemine jm).
Gripp levib piisk- ja kontaktnakkuse teel. Grippi põhjustavad gripiviirused, millel on eri alatüübid. Muude ülemiste hingamisteede haiguste taga on teised viirused, näiteks rino- ja adenoviirus.
Täiskasvanud gripihaige on nakkusohtlik üks päev enne ja viis päeva pärast haigusnähtude ilmnemist, laps kaks päeva enne ja üle kümne päeva pärast seda. Lasteaialaps võib grippi levitada koguni kolm nädalat pärast haigestumist: see on üks põhjusi, miks viirused lasteasutustes nii hästi levivad.
Gripi puhul tekivad sümptomid kiiresti. Haigus algab äkki, palavik on kõrgem (üle 38 °C), patsient tunneb väsimust ja nõrkust, tal on tugevam lihasvalu/liigesevalu ning külmavärinad ja peavalu, lisanduvad ka kuiv köha, kurguvalu ja hingamisraskuseid. Meeles tuleks pidada, et nohu ja märg köha ei ole gripile enamasti iseloomulikud! Gripihooaeg kestab tavaliselt oktoobrist aprillini.
Kliinilised uuringud näitavad, et gripi ravi oseltamiviiriga on tõhus, kui ravi alustada kahe päeva jooksul pärast esimeste gripile iseloomulike haigusnähtude ilmnemist. Retseptiravim oseltamiviir on näidustatud täiskasvanutele ja lastele, kaasa arvatud ajalistele vastsündinutele, kel gripipuhangu ajal esinevad gripile iseloomulikud sümptomid.
Gripi vastu saab ennast kaitsta vaktsineerides. Teiste gripiga samal ajal ringlevate viiruste eest aga gripivaktsiin ei kaitse. Vaktsineerida on mõistlik sügisel, enne gripihooaja algust. Gripikahtluse korral tuleks pöörduda perearsti poole; perearstikeskuses on olemas ka gripi kiirtestid. Varajane gripidiagnoos annab arstile kindlust mitte kasutada antibiootikume ning soovitada õigel ajal viirusevastaseid ravimeid.
