Küüne- ja jalaseen: kuidas neid ära tunda ja ennetada?

Küüne- ja jalaseen on tüütud ja laialt levinud haigused, mille põhjustajaks on mikroorganismid: patogeensed seened, keda on mitmeid eri liike. 80% juhtudest on küüneseene põhjustajaks dermatofüüdid, kes on igapäevaselt meid ümbritsevas keskkonnas väga levinud. Ka meie keha normaalses mikroflooras on tegelikult mitmed seened esindatud, kuid olukord, kus nad hakkavad vohama, võib viia seenhaiguse tekkeni.

Naha- ja küünekahjustuste kaudu pääsevad patogeensed seened inimese organismi ja soodsate tingimuste olemasolul põhjustavad samuti seenhaiguse, mis võib mõjutada nii nahka kui ka varba- ja sõrmeküüsi. Küüneseen on levinud rohkem varbaküüntel, sest hea pinnas on lihtsam ja püsivam tekkima. Haiguse tekkeks ja ka eelduseks on soe ja niiske keskkond. Tegemist on väga nakkava haigusega ehk dermatofüütide eosed võivad näiteks jalanõudes või rätikutes, aga ka meid ümbritsevas keskkonnas püsida nakatumisvõimelised pikka aega. Kuigi üldjuhul on seenhaigus hea hügieeniga ennetatav, siis on nii mõnedki inimesed suurema riskiga. Nimelt kannatavad suurema tõenäosusega küüne- ja jalaseene käes eakad ja/või krooniliste haigustega inimesed: diabeetikud, vereringehäiretega ja nõrgenenud immuunsusega patsiendid. Meestel esineb haigust sagedamini kui naistel.

Kas mul on jalaseen või küüneseen?

Jalaseene puhul saab haigus alguse tavaliselt varvaste vaheliselt alalt. Tihti on selleks haudunud väikese varba vahe, kust võib edasi levida kogu kehale ja küüntele. Nahk muutub kuivaks ja hakkab ketendama, tihti kaasneb sellega ka kipitus, põletustunne ja sügelus. Nahale võivad koguni ilmuda pisikesed villikesed, mis on samuti sügelevad.

Küüneseene puhul saab nakkus alguse küüne eesmisest servast, mis muutub kollakaks ja seejärel levib nakkus küünejuure poole. Küüs muutub paksemaks ja hakkab murenema ja kihistuma. Nakatunud võib olla ka mitu küünt või nakkus võib aja jooksul laieneda ka teistele küüntele.

Jalaseene raviks on apteegis saadaval salvid, geelid, kreemid ja nahalahus, mida on võimalik soetada käsimüügist. Toimeaineid on erinevaid ja koostöös apteekriga saab teha sobiva valiku just patsiendi eripärasid ja soove silmas pidades. Ravikuur peaks kestma kaks nädalat, manustades sobivat ravimvormi üks kord päevas, õhtul enne magamaminekut. Kui selle ajaga muutust ei ole ja sümptomid on endised, tasuks proovida teist toimeainet ja pöörduda ka arsti poole välistamaks muud tervisemured.

Küüneseene raviks on käsimüügist saadaval küünelakid, -geelid ja -pliiatsid või vedelikud. Toimeainete poolest jagunevad need nö looduslikeks ja keemilisteks ja on paikse toimega. Looduslikud vahendid on näiteks äädikhappe baasil, mis läbivad küüneplaati muutes küünekeskkonna happelisemaks ja seega seentele ebasoodsaks häirides nende edasist kasvu ja elutegevust. Enamasti tuleb neid vahendeid peale kanda kaks korda päevas. Saadaval on ka kuusevaigu lakk, millel on antimikroobne ja seenevastane toime. Kantakse küünele või jalgadele kaks korda nädalas, paremaks imendumiseks võiks küünepinda enne pealekandmist karestada.

Keemilised ravivahendid on käsimüügist saadav raviküünelakk, mis sisaldab toimeainena terbinafiini, mis läbib küüneplaati ja häirib seene raku ainevahetust, mille tagajärjel tema elutegevus on häiritud. Küünelakki tuleb kasutada kuu aega iga päevaselt õhtuti, edasi ühel korral nädalas.

Üleüldiselt on küüneseene ravi pikk ja aeganõudev protsess: keskmine raviaeg sõrmeküünte puhul on 3-6 kuud, varbaküünte puhul 6-12 kuud. Ravi tulekski jätkata kuni küüne täieliku taastumiseni (väljakasvuni).

Eelnevalt kirjeldatud ravivahendid on sobilikud kerge kuni mõõduka küüneseene korral. Kui küüneseen ei allu ravile või on korduv ja laialdane (hõlmates mitut küünt), tuleb kindlasti pöörduda arsti poole, kes saab vajadusel määrata ka süsteemse tablettravi. Ka korduva või raskekujulise nahaseene puhul on näidustatud tablettravi.

Väga olulisel kohal nii jala- kui ka küüneseene puhul, on sokkide, jalatsite ja pindade desinfitseerimine, sest vastasel juhul on taasnakatumise risk väga suur.

Ennetamiseks või taastekke vältimiseks on oluline:

- korrektne hügieen: lõigata küüsi ja pesta jalgu regulaarselt;
- pärast pesu kuivatada varbavahed ja anda jalgadele palju õhku;
- vältida küünte kahjustamist ja jalahaavu või nende tekkimisel rakendada korrektset ravi;
- kanda võimalusel lahtiseid jalanõusid, vältimaks niiske ja sooja keskkonna teket ning kanda erinevaid jalatseid, et jalanõu jõuaks vahepeal kuivada;
- ennetada jalgade higistamist jaladeodorandiga, desinfitseerida jalanõusid ja vahetada regulaarselt sokke;
- avalikes basseinides ja pesuruumides kanda plätusid ja desinfitseerida jalgu;
- hoida immuunsüsteem ja üleüldine tervis heas korras, muuhulgas palju liikudes ja tervislikult toitudes;
- kasuks võib tulla aeg-ajalt probiootikumide ehk nn heade bakterite kasutamine, mis hoiavad keha mikrofloora korras ja ei lase seentel vohama hakata.

Suurim viga, mida eelkõige just küüneseenega hädas olevad patsiendid saavad teha, on see, et nad ei ole raviga järjepidevad. Küüneseene ravi ongi väga pikaajaline - tuleb olla kannatlik ja järgida raviskeemi täpselt. Olukorra halvenedes või kroonilise küüneseenega kimpus olijatel tasub kindlasti ka arsti poole pöörduda! Nii jala- kui ka küüneseene puhul on kõige tähtsam üldine hügieen ja jalgade, ka varbavahede, kuivatamine. Väga oluline on regulaarne jalgade ja jalanõude desinfitseerimine ennetamaks taasnakatumist.

Gerda Nelis
Proviisor
Tooma Südameapteek

ABICIN 30% VAIGULAKK 10ML