Puugihooaeg on alanud. Ehk kuidas puugid haigusi levitavad ja miks on vaja lemmikloomi puukide eest kaitsta.
Puukidest ja nende tõrjumisest
Puuk on meie sega- ja lehtmetsade, puisniitude ja heinamaade tavaline elanik. Puuk ei ole putukas nagu kärbes, sääsk, kirp või täi, vaid ämblikulaadne ning seetõttu ämblike ja skorpionide sugulane. Oma arengus teeb puuk läbi kolm faasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. Puugi elutsükkel on lühike, tavaliselt 2–3 aastat ja selle aja jooksul kasvab ta kümnendiku millimeetri suurusest vastsest 3–4 mm pikkuseks täiskasvanud puugiks. Igas arengustaadiumis toitub puuk ühe korra, vajades selleks vaid mõne tilga verd. Täiskasvanud puukidel on verd vaja ka sperma või munade tootmiseks.
Kuidas puugid haigusi levitavad?
Enne kui puuk asub verd imema, laseb ta oma kidadega varustatud iminoka kaudu haava sisse natuke sülge, mis sisaldab vere hüübimist takistavat ainet, aga mõjub osaliselt ka tuimastusvahendina. Seepärast me puugi hammustamist ei tunne. Puuk seedib toitu paar päeva kuni nädala ning seejärel võib ta talvituda ja jõuda järgmisesse arengustaadiumi. Kui puugi imetud veri sisaldab haigusetekitajat, kannab puuk selle järgmisel toitumisel üle uuele peremehele – inimesele või loomale. Sageli võib puuk levitada korraga mitut patogeeni.
Kuna puugid ei oska lennata ega hüpata, varitsevad nad saaki rohu sees. Puukidele piisab ohvri märkamiseks väga vähesest: nad tuvastavad loomi näiteks hingeõhu, lõhna, soojuse, niiskuse ja liikumisest tekkiva vibratsiooni järgi. Koerad kannavad enda peal igas arengujärgus puuke, sealhulgas neid, kes ei ole tema külge kinnitunud või kes on toitumise katkestanud. Need puugid lahkuvad enamasti koera pealt ja leiavad uue peremehe (looma või inimese), kellele kannavad patogeenid üle.
Miks tuleb puuke lemmikloomadel tõrjuda?
Mõned puukide levitatavad haigused on inimestel ja loomadel ühised – näiteks borrelioos. Kassidel esineb borrelioosi haigestumist harva. Inimesed on borrelioosi suhtes tundlikud ja nakatumisele võib järgneda haigestumine. Ka koertel võib borrelioos kulgeda raskelt. Väga oluline on teada, et need nakatunud lemmikloomad, kes kliiniliselt ei haigestu, on patogeeni kandjad, kes aitavad puukidel haigustekitajaid tõhusalt levitada. Seega ei tohi puugitõrje vajalikkust koertel ja kassidel kindlasti alahinnata.
Viimaste aastakümnetega on maailmas suurenenud nii puukide arvukus kui ka leviala. Põhjusteks peetakse kliimat, eeslinnade kasvu, metsloomade (sh näriliste ja metskitsede) arvukuse suurenemist ning lindude rändeid uutele aladele. Puukide ja nende poolt siirdud haiguste leviku määravad ära peremeesloomade liikumine ja klimaatilised tingimused. Puugid leiavad eri kliimatingimustes oma niši ja kohanevad kiiresti. Aina suurenev puukide ja nende levitatud haiguste esinemus nii lemmikloomadel kui ka nende omanikel on viimase aja trend. Selle põhjuseks peetakse aktiivsemat vabaõhutegevust loodusekeskkonnas: matkad, reisid, tervisesport jne.
Lisaks lemmikloomadele tehtavale regulaarsele puugitõrjele tuleb looduses liikudes kasutada isiklikke kaitsevahendeid ning kodus hoolitseda selle eest, et muru oleks maja lähedal niidetud, aedadesse ei oleks pääsu metskitsedel ning närilistel puuduks võimalus ennast mugavalt sisse seada. Kui aga on juhtunud, et vaatamata kõikidele ettevaatusabinõudele leiate endalt või lemmikloomalt puugi, tuleb see kiiresti eemaldada, et takistada haigustekitajate ülekandumise võimalust.
Hoolitse oma lemmiklooma eest
Autor: Liina Laaneoja, AS Magnum Veterinaaria
