Mis on UV-indeks?

UV indeks

UV-indeks ehk ülemaailmne päikese ultraviolettkiirguse indeks väljendab mõõdetavat või prognoositavat päikese ultraviolettkiirguse (UV-kiirgus) kogust või intensiivsust konkreetses kohas konkreetsel päeval. Päikesepõletuse saamise ohtu iseloomustatakse UV-indeksiga (UVI), mille skaala varieerub 1–10.

1–3 madal
4–6 keskmine
7–8 kõrge
9–10 väga kõrge

Seega, kui jälgid suvist ilmateadet, pööra pilk ka UV-indeksi andmetele! Hetke UV-indeks sõltub oluliselt päikese kõrgusest ja pilvedest.

UV indeks ja päevitamine

Keskmine eestlane saab UV-indeksi 3 puhul põletuseni küündiva doosi 50 minutiga, indeksi 6 puhul kaks korda lühema ajaga, 25 minutiga.

UV-indeksi tase pole oluline üksnes Eestimaa suvel, vaid ka lõunamaadesse reisimisel. Näiteks Aafrikas, Vahemeremaades ja teistes eestlaste lemmikpaikades võib intensiivse päikese ja mere ääres UV-indeks olla ka üle 10. Eriti intensiivne on UV-kiirgus kõrgmägedes lumega.

Päevitamine varjus

Kuna UV-kiirgus hajub õhu käes märksa enam kui nähtav valgus, saab suvel päevituda ka varjus.

Seal kulub ohtliku doosini umbes kaks korda enam aega kui päikese käes.
Läbi pilve pääseb maapinnani lausa 80% ultraviolettkiirgusest. Seega pilved ei takista ultraviolettkiirguse läbitungimist ja kiirgus teeb oma tööd ka pilvise ilmaga.

Suvel saabub ligikaudu 20–30% kogu päevasest UV-kiirgusest kohaliku aja järgi kella 11 ja 13 vahel ning 75% kella 9 ja 15 vahel.

UV-kiirguse tüübid

Päikese UV-kiirgus, mis võib inimesel tekitada naha põletust, jaguneb kolmeks:

UV-A kiirgus

UV-A kiirgus- pikima lainepikkusega kiirgus. Selle toimel paranevad ainevahetus ja vereringe, suurenevad koormustaluvus ja töövõime, nahk päevitub ja naha sarvkiht pakseneb.
UVA-kiirgus tungib tänu pikemale lainepikkusele sügavamale nahka, tekitab päevitamisel kiiret nahapunetust ja pigmendilaike.
UVA-kiirgus põhjustab varast naha vananemist, häireid inimese immuunsüsteemis ning suurendab oluliselt nahavähi ohtu.
UVA-kiirgus on võrdselt intensiivne nii suvel kui ka talvel. Selle kiirguse mõjul nahk küll päevitub, ent samas põhjustab see naha enneaegset vananemist.

UV-B kiirgus

UV-B kiirgus on lühema lainepikkusega ning põhjustab naha punetust ja põletust.
UVB kiirgus sõltub aasta- ja kellaajast, õhutemperatuurist jne. Intensiivseim on kiirgus kella 11 ja 15 vahel. Lühema lainepikkuse tõttu ei jõua UVB-kiirgus naha pealispinnast kaugemale.
Mõistlikes kogustes saadud UVB-kiirgus tõstab naha kaitsevõimet, kuna soodustab pigmendi tekitamist. Tekib nähtav päevitus.
UVB-kiirgus soodustab organismis D-vitamiini tekkimist, hävitab õhus haigustekitajaid, tugevdab immuunsust.

Mõlemat tüüpi kiirgused suurendavad nahavähki haigestumise riski.

Ülemäärase kiirgusega võib kaasneda päikesepõletus, geenimutatsioonid, immuunsüsteemi nõrgenemine, melanoomid ja nahavähk, kroonilised silmakahjustused, naha vananemine ja paksenemine.

UV-C kiirgus

UV-C kiirgus on lühemalainelisem ja ei jõua seetõttu enam maapinnani. Küll aga võidakse sellega liialdada solaariumites.

Päikesekaitsekreemi faktorid

Päikese käes pikemalt viibides tuleks kasutada päikesekaitsevahendeid, mis sisaldavad päikesekaitsefaktorit SPF (sun protector factor) ehk UV-filtrit (UVA- ja UVB-filtrit).

Päikesekaitsekreemid, -geelid ja-õlid absorbeerivad, hajutavad või peegeldavad UV-kiirgust.

Apteegist leiad laia valik päikesekaitsekreeme, mis on päikesefaktoriga 4-60.

Püüa meeles pidada

Mida suurem on SPFi number, seda pikemalt võimaldab kreem põletust saamata päikese käes viibida.
Naha enda kaitsevõime toimib vaid umbes kümme minutit.

Kauni jume ihaldajatel tasub teada, et SPF ei takista kuidagi päevituse saamist, see lihtsalt võtab kauem aega, andes nahale võimaluse kohanemiseks, ja tulemuski püsib kauem.

Päikeseblokaatorid - SPF40+

Väga suure SPF-iga tooted (SPF 40 ja rohkem) on päikeseblokaatorid, mida on soovitatav kasutada imikutel, päikeseallergilistel inimestel, veespordiga tegelejatel ning armide ja pigmendilaikude kaitseks.