Pärast koroonaviiruse puhangut kevadel, on nakkusega seotu jäänud Eestis justkui tagaplaanile. Inimesed elavad jälle oma tavapärase elurütmi järgi. Poed ja meelelahutusasutused on taas lahti või avanemas ning kõik see, mis raputas kogu maailma ja nii ka Eestit, ei ole enam sedavõrd heidutav.
Tallinn on küll turistidest tühi, kuid piiride järkjärguline avanemine, on normaalse linnamelu taastumiseks paljulubav. Muidugi mängib siin rolli asjaolu, et oleme saanud antud viirusest oluliselt teadlikumaks ning lootus vaktsiini ja ravi osas, ei näi samuti olema mägede taga. Just viimati avaldatud uudistes toodi välja, et Eesti osaleb ravimifirmaga seotud lepingus Covid-19 vaktsiini soetamiseks. See annab teatava kindlustunde, et tulevikus võiksid kõikide inimeste õigused vaktsiini saamise osas kaitstud olla. Vaadates aga viimaste nädalate sündmusi, kus Eesti erinevates piirkondades on tekkinud uusi nakkuskoldeid, pöörab see tähelepanu sellele, et viirus pole endiselt kuhugi kadunud ja hetkel tuleks uuesti korrata viiruse ennetusmeetmete olulisust. Vaatamata Terviseameti soovitustele, oleme ehk ülemäära kiiresti unustanud koroonaviiruse ohtlikkuse ning kartmatult naasnud tegema asju, mis olid küll meile tavalised enne nimetatud viiruse algust, aga praegu nõuaks siiski suuremat läbi mõtlemist. Siinkohal olekski paslik üle vaadata koroonaviirusega seotud põhitõed ja arutleda veelkord maskide kandmise teemal. Millal ning millist näomaski kasutada? Missugused kasutegurid on näomaski kandmisel ja kuidas seda õigesti kasutada?
Koroonaviirus põhjustab haigust, mille nimi on COVID-19 ehk koroonaviirus. Viirus levib silmale nähtamatute piiskadega, mida nakatunud inimene levitab hingates, rääkides, köhides ja aevastades. Samuti levib viirus pindade kaudu, mida nakatunud inimene on puudutanud või millele on nakkusega piisakesed sattunud. Meeles tuleb pidada, et koroonaviirus on väga kiiresti nakkav. Mida rohkem nakatunud inimene teiste inimestega kokku puutub, seda tõenäolisemalt ja rohkem ta teisi nakatab.
Näomask ja selle kandmise olulisus
Kui Aasia suurriikides on olnud näomask ja maski kasutamine levinud juba enne pandeemia algust, siis Eesti kultuuris ei ole see niivõrd levinud. Küll on paljud disainerid tulnud turule korduvkasutavate näomaskidega, mis tegelikult kujutavad endast ka kui silmapaistvaid aksessuaare, siis tänavapildis näeb meil maski kandjaid ikkagi vähe. Valik antud tooteid leiab pea igast tuntumast Tallinna disainipoest ning nimetatud tooted võiksid olla iga moe- ja terviseteadliku inimese ostukorvi osa. Ometi ei ole aga inimesed altid kalleid maske ostukorvi lisama. Ühelt poolt on see sõltuv toote hinnast, teisalt võib see tuleneda ka asjaolust, et Eestis ei ole hetkel maskide kandmine kohustuslik. Küll aga teatud olukordades on see enda ja teiste kaitsmiseks soovitatav. Olenemata maski liigist, ei anna mask ka garantiid, et viirus ühelt inimeselt teisele ei levi ja seetõttu on kõik õigused maski kandmise osas jäetud otsustada inimestele endale. Samas tuleb tõdeda, et mask ja selle kandmine vähendab siiski levimise tõenäosust. Seda eelkõige, kui seda kannab inimene, kes on viirusesse nakatunud, kuid kelle puhul haigus endast veel selgelt märku ei anna. Suu ja nina katmine rahvarohketes siseruumides vähendab alati viiruste riski. Samas on oluline silmas pidada seda, et mask on lisakaitse. Peamine, mida viiruse leviku tõkestamiseks teha saame, on püsida haiguse korral kodus, jälgida hügieenireegleid ja vältida lähikontakti võõraste inimestega. Näomask ei vaja üldjuhul kandmist ei kodus ega õues. Maski tuleks kanda ühiskondlikes ruumides, kus liigub palju inimesi, vähendamaks võimalust, et köhides või aevastades jõuab piisknakkus teiste inimesteni.
Et näomask säilitaks oma kasu, tuleb kindlasti kinni pidada teatud reeglitest. Esiteks peab näomask olema korralikult näo ees, et suu ja nina oleksid kaetud. Kui maskil on traat, siis see jääb selle ülemisse serva ja maski alumine serv on lõua all. Kaitsemaski käega katsumisel tuleb mask välja vahetada. Selle eemaldamisel tuleb hoida vaid selle elastsetest kummidest või paeltest ja vältida maski pinna katsumist. Niiskeks muutunud mask tuleb alati välja vahetada. Kasutatud mask tuleb visata kaanega prügikasti või panna kinnisesse kilekotti.
Kas valida ühekordne või korduvkasutatav näomask?
Kaitsemaskiks peetakse tavamõistes nii meditsiinilist kaitsemaski kui muid hingamisteede kaitsevahendeid, näiteks maske ja respiraatoreid. Kasutusotstarbe järgi liigitatakse maskid kaheks: isikukaitsevahend - mask, mis kaitsevad inimest väljast ähvardava ohu eest ja meditsiinilised kaitsemask - mask, mis on mõeldud eelkõige selleks, et kaitsta patsienti meditsiinilise protseduuri ajal.
Väliskeskkonnas lenduvate osakeste eest kaitsevad filtreerivad poolmaskid. Kaitsemaske jaotatakse klassideks selle järgi, milline on nende filtreerimise efektiivsus. FFP2 klass tähendab, et filtreeritakse 95% osakesi, mille läbimõõt on 0,3 µm ehk 0,0003 millimeetrit. FFP3 kaitseklassi mask filtreerib vähemalt 99% õhus leiduvatest osakestest. Neid maske tohib kanda kuni kaheksa tundi.
Lisaks on saadaval nii ühekordseid kui korduvkasutatavaid näomaskid. Kellel ei õnnestu spetsiaalne näomask osta, siis ka isetehtud riidemask vähendab mõningal määral riski, et nakkusekandja annaks viiruse edasi teistele ning osaliselt kaitseb ka maskikandjat ennast, kui tal veel viirust pole. Korduvkasutatavate maskide puhul tuleb meeles pidada, et neid peab kindlasti spetsiaalselt puhastama ja samuti pöörama tähelepanu filtrite puhastamisele. Kuigi ühekordsed näomaskid on ainult lühikese aja jooksul kasutatavad, misjärel tuleb mask kohe ära visata, siis eelistada tuleks ikkagi pigem neid.
Ise tehtud riidest näomask vs meditsiiniline kaitsemask - kumba eelistada?
Meditsiiniline ehk kirurgimask on mõeldud eelkõige patsiendi kaitsmiseks meditsiinilise protseduuri ajal, et näiteks arsti ja kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ning sülg ei satuks meditsiinilise protseduuri käigus patsiendi peale ja sisse. Tavaolukorras sobivad kasutamiseks ka kodused näomaskid või ühekordsne mittemeditsiiniline kaitsemask. Kuigi apteekidest saada olevate ühekordsete maskide kasutusaeg on kuni kolm tundi ja neid peaks võimalikult tihti vahetama, on nad samamoodi testitud vastavalt Euroopa Liidu standarditele ja kõik õigused nende müügiks on Eestis tagatud. Ise tehtud riidest näomaskide puhul on kõige olulisem materjal. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti soovituste järgi peavad riidemaskid olema sellisel juhul õmmeldud mitmekordsest riidest ja neid peab saama pesta kõrgel temperatuuril. Sõltuvalt kasutatud materjalist võib mask eeldatavalt kinni pidada 30–50% peentest osakestest. Seega isetehtud näomask küll kaitseb, kuid kandes tuleb kindlasti täita ka kõiki teisi ennetavaid meetmeid: pesta käsi ja hoida teiste inimestega distantsi.
Mask ja selle kandmine on oluline lisa-abinõu, kuid selle kõrval ei tohi unustada käte hügieeni ja teisi Terviseameti poolt soovitatud tähelepanekuid. Kuigi käte desinfitseerimisele on hakatud suuremat tähelepanu pöörama, siis kõige olulisem kaitse on haigena püsida kodus. Samuti tuleks mainida seda, et kirurgiline mask ja selle kasutamine tervete tavainimeste poolt ei ole alati õigustatud ning seetõttu Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) hinnangul peaksid meditsiinilisi näomaske kandma eelistatult tervishoiutöötajad ja mitte kogukond. Maskide valimatu kandmise tõttu ei pruugi maske jätkuda inimestele, kellel on reaalne vajadus nende kandmiseks.
Kõike eelnevat arvesse võttes tuleks mõelda, et ükskõik mis nakkushaigus meid kimbutab, peab alati kinni pidada võimalikest ettevaatusmeetmetest. Sügise tulekul hakkame viibima rohkem siseruumides, mille tulemusel võib nakkuse levimise tõenäosus veelgi suureneda. Eesti sisene nakkuskordaja tõus tuletab meelde, et me peame olema vastutustundlikud praegu ja ka edaspidi nii enda, kui ka teiste tervise suhtes, mispärast lisa mask oma ostukorvi juba täna.
Autor: Ethel Jamnes, Südameapteegi farmatseut
