Naistel vanuses 20–30 on väga oluline hoida oma füüsiline ja vaimne tervis ideaalses korras juba sellepärast, et just nendel aastatel kogeb enamik naisi oma esiklapse sündi.
Selleks et anda oma lapsele eluks väga hea algus, peab ema olema vajalike vitamiinide ja mineraalainetega varustatud.
Väga oluline on jälgida, et toitumine oleks korrapärane ja mitmekülgne, sest ainult nii suudame tagada endale piisava varu vajalikke toitaineid. Erinevate toitumisharjumuste drastiline juurutamine selles vanuses võib oluliselt mõjutada veel sündimata lapse tervist. Tähelepanu tuleks pöörata järgmistele vitamiinidele.
Foolhape on üks tähtsamaid vitamiine emaks saamise ajal (0,3–0,5 mg päevas). Seda leidub nii taimse kui ka loomse päritoluga toiduainetes, nt lehtköögiviljades, lillkapsas, mustades sõstrades, tsitruselistes, maksas ja lihas. Eriti oluline on foolhape raseduse esimesel 12 nädalal, et vältida lootel selgroolõhe teket ja häireid suulae kujunemises. Oluline on foolhape veel ajukoore talitluseks ja soolhappe normaalseks tekkeks maos.
A-vitamiini (600–900 RE päevas) leidub ainult loomse päritoluga toiduainetes, nt maksas, võis, rasvasemates kalades. Taimedest saame vaid eelühendeid ehk karotenoide. A-vitamiini puudus võib põhjustada madalat immuunsüsteemi, sünnidefekte ja rauavaegust. Piisavad A-vitamiini varud organismis tagavad meile hea nägemise, terve naha ja tugevad hambad. Kui A-vitamiini ei jätku, häirub nii mees- kui ka naissugurakkude moodustumine ja pärast viljastumist ei kujune rasedatel korralikult välja platsenta. A-vitamiini defitsiidi korral võime tunda nägemislangust hämaruses ning naha- ja silmakuivust.
Ainult korrapärase ja mitmekülgse toitumisega suudame tagada endale piisava varu vajalikke toitaineid. Ema tervisest sõltub veel sündimata lapse tervis.
E-vitamiini (100 mg päevas) saame põhiliselt taimse päritoluga toiduainetest, nt nisuiduõlist, päevalilleõlist, seemnetest, kaerast, odrast, porgandist ja majoneesist. Defitsiit organismis võib põhjustada viljakusprobleeme nii meestel kui ka naistel.
B-rühma vitamiinidest kõige olulisemad foolhappe kõrval on B6- ja B12-vitamiin. B6-vitamiini (1,1–1,6 mg päevas) on vaja punaste vererakkude ja veresoonte normaalseks toimimiseks ning närvikoe, lihaskoe ja naha normaalseks talitluseks. B12-vitamiini (2 mg päevas) aga punaste vererakkude normaalseks arenguks ehk vereloomeks ning närvide ja naha häireteta toimimiseks. B6-vitamiini leidub nii taimse kui ka loomse päritoluga toiduaines, kuid B12-vitamiini peamiselt loomses toiduaines.
B-vitamiinide defitsiit võib põhjustada ärrituvust, depressiooni, seedekulgla häireid, katkisi suunurki ja huuli, silmade tundlikkust valgusele ja suukuivust.
Tsink (7–15 mg päevas) muudab naha puhtamaks, aitab vabaneda vistrikest ja tihendada juukseid. Samal ajal suureneb ka viljastumisvõime ja kimbutavad vähem viirushaigused. Tsinki leidub lihas, maksas, munas, piimas, jogurtis, tomatites, kõrvitsaseemnetes ja sibulates. Defitsiit võib põhjustada maitsetundlikkuse muutusi, alkoholitaluvuse ja vaimse võimekuse langust, haavade aeglast paranemist.
Paljud ravimid mõjutavad meie organismi ning sellega ka võimet omastada vitamiine ja mineraalaineid. Nn beebipillide kasutajad peaksid jälgima, et nende menüüs oleks esindatud rohkem D-, E-, C- ja B-rühma vitamiinid, sest suukaudsed rasedusvastased preparaadid takistavad nende vitamiinide imendumist kehas.
Loe lisaks:
Autor: Merilin Israel, farmatseut
