Veenilaiendite tekkepõhjustest ja veenilaiendite ravist räägib Leedu Terviseteaduste Ülikooli meditsiiniakadeemia farmaatsiateaduskonna farmakognoosiaosakonna professor Nijole Savickiene, PhD.
Viimastel aastatel on ilmunud palju infot veresoonkonnahaiguste, nende diagnoosimise ja ravimise kohta. Üheks selliseks tihtiesinevaks haiguseks on veenivereringe häired, sh veenilaiendid. Meditsiinistatistika näitab, et iga teine Euroopa kodanik kogeb venoosse puudulikkusega seotud probleeme alajäsemetes ning selliste probleemide esinemissagedus kasvab kiirelt. Hetkel on see vanusegrupis 30-70 aastat suisa 40%.
Veenilaiendite tekkimisest ja nende ravist räägib lähemalt Leedu Terviseteaduste Ülikooli meditsiiniakadeemia farmaatsiateaduskonna farmakognoosiaosakonna professor Nijole Savickiene, PhD.
Mis on kroonilise venoosse puudulikkuse ehk veenilaiendite tekkimise põhjusteks?
Kroonilise venoosse puudulikkuse (KVP) tekkepõhjuseid on mitmeid.
- Juhul, kui tegu on mehaanilist laadi KVP-ga, kaotavad veeniseinad elastsuse ja laienevad, nõrgestades veeniklappide tööd, mis hakkavad lagunema ja probleem süveneb.
- KVP-d põhjustavad ka humoraalsed ja sisesekretsioonisüsteemiga seotud mõjutajad. Silelihasrakkude lõdvestumine progesterooni mõjul põhjustab veenide toonuse kuhtumist ja seinte laienemist.
Praeguseks on avaldatud ka täiendavaid andmeid kroonilise venoosse puudulikkuse tekkepõhjuste kohta.
- On leitud, et tegu on päriliku mitmes geenis tekkinud mutatsioonide tagajärjega. Kui üks vanematest või vanavanematest on põdenud KVP-d, on selle esinemise tõenäosus laste ja lastelaste puhul 60 kuni 80 protsenti.
Lisaks sellele diagnoositakse veenivereringega seotud vaevusi põdevatel patsientidel tihti hemorroide, lampjalgsust, pöidlaasendi hälbeid. Seetõttu käsitletakse kroonilist venoosset puudulikkust praeguseks süsteemhaigusena.
Kui kõrge on veenilaiendite tekkerisk siis, kui vanematel või vanavanematel veenilaiendeid ei ole olnud?
- Sümptomite süvenemist kiirendab näiteks pikka aega järjestikku seismine või istumine, kuna see põhjustab veenivere kogunemist ühte piirkonda.
- Lisaks avaldavad mõju probleemid, nagu kõhukinnisus, ülekaal, suitsetamine, liigne kohvitarbimine, alkohol, jalgade deformatsioon (näiteks kui pidevalt kantakse kõrgeid kontsi), lampjalgsus ja liigesehädad.
- Pikkade inimeste puhul on kroonilise venoosse puudulikkuse tekke risk kõrgem, kuna suurem südame ja jalgade vaheline kaugus tõstab hüdrostaatilist rõhku ning veeniklappidele ja -seintele avalduvat koormust.
- Varikoossed veenid* tekivad tihtilugu ka raseduse ajal, kuna keha toodab hormoone, mis lõdvestavad nii emaka- kui veeniseinte silelihaseid. Suurenenud emakas avaldab reiepiirkonna veenidele mehaanilist survet. Pärast sünnitust need muudatused küll taanduvad, kuid reeglina täielikult ei kao.
Varikoossed veenid* pole mitte mingil moel seotud inimese vanusega – neid leidub isegi lastel (reeglina põhjustavad seda kaasasündinud kõrvalekalded veenides või veeniklappides).
Varikoossed veenid* on laienenud, väändunud, tursunud ja mõnikord valulikud veenid, milles toimub vere liigne kogunemine. Tervetes veenides asuvad klapid, mis takistavad südame poole pumbatava vere tagasi valgumist. Varikoossete veenide puhul ei tööta klapid korralikult ning osa verest ei saa liikuda edasi südame suunas ning voolab tagasi. Seda vere tagasivajumist nimetatakse venoosseks refluksiks e. tagasivooluks ning see põhjustab vererõhu tõusu refluksiga veenis. Tagasivalguva vere kogunemine ning vererõhu tõus refluksiga veenis venitab veeni laiemaks. Protsess toimub tavaliselt jalaveenides, kuid võib esineda ka mujal.
Veenilaiendite ravimata jätmine võib põhjustada tüsistusi
Kuigi laienenud veenid põhjustavad eeskätt just esteetilisi probleeme, nagu ebamugavustunne rannas või ujulates, võib probleemi ravimata jätmine või ebapiisav ravimine põhjustada erinevaid tüsistusi nagu säärte haavandid, erüsiipel, varikoossete veenide verejooks ja neist kõige ohtlikum – süvaveeni tromboos, mis võib lõppeda surmava kompsuembooliaga.
Kuidas veenilaiendeid ravida?
Abiks on iga meetod, mis parandab venoosset naasu, hapniku edasikandumist nahas ja nahaalustes kihtides, vähendab turseid ja põletikku.
- Saunas käimine peaks olema laienenud jalaveenidega välistatud, kuna keha kaotab higistades vedelikke ja suurenenud vere viskoossus põhjustab tromboosi.
Ravida tuleb veenivere kogunemist põhjustavaid probleeme:
- Vähendage ülekaalu (selle olemasolul), korrigeerige jalakaart ja tehke enda terviseseisundiga sobivat trenni. Sobivad näiteks ujumine, rattasõit, aeroobika, tantsimine ja sörkjooks.
- Kõhukinnisuse puhul tuleks tarbida kiudainerikast toitu ja rohkelt vedelikke.
- Soovitame kanda tervislikke ja mugavaid jalatseid, mille kontsa kõrgus ei ületa 4-5 cm.
- Jalg ei tohi olla surve all ja lampjalgsuse korral tuleks kanda ortopeedilisi sisetaldu.
Kas siis, kui need lahendused ei aita või pole piisavalt tõhusad, tuleks otsida abi meditsiinilisest ravist?
Ravi on patsiendipõhine ja sellega ei tohiks kindlasti alustada liiga hilja.
Soovitame vereringehäirete raviks trokserutiini sisaldavat geeli.
Geel vähendab kapillaaride läbilaskvust ja haprust, leevendab veene ümbritsevate kudede põletikku, pärsib trombotsüütide kogunemist, tõstab veenide ja kapillaaride toonust. Soovitame konkreetset toimeainet sisaldavat geeli raviks just nende omaduste tõttu – see leevendab kroonilise veenipuudulikkuse sümptomeid nagu jalavalu, paistetus ja raskustunne.
Täiskasvanud kasutajale on soovitatav kanda väikeses koguses geeli kaks korda päevas mõjutatud piirkondadele, masseerides piirkonda õrnalt kuni geeli imendumiseni.
Trokserutiini sisaldav geel vähendab tõhusalt sümptomite esmast mõju ja pärsib haiguse kulgu.
Kui probleem on aga juba kaugele arenenud staadiumis, tuleks kasutada geeli koos trokserutiini sisaldavate kapslitega.
- Ravi tugevdab veresoonte seinu, vähendab nende läbilaskvust ja ümbritsevate kudede põletikku.
- Ravim vähendab jäsemetes esinevat raskustunnet ja parandab veenipuudulikkusega seotud kõrvalekalletest mõjutatud veenide seisukorda.
- Trokserutiin vähendab kapillaaride läbilaskvust ja haprust, aidates sedasi kaitsta endoteelirakkude membraani erinevate kahjustuste eest, s.o suurendab kapillaaride vastupidavust.
- Lisaks tõstab ravim veeniseintes olevate silelihaste toonust, pärssides lisaks veenide laienemist põhjustava histamiini, bradükiniini ja atsetüülkoliini mõju.
- Trokserutiin leevendab veene ümbritsevate kudede põletikku, pärsib trombotsüütide kogunemist, tõstab veenide ja kapillaaride toonust.
Lisaks põhitoimele on ainel ka väiksemaid kõrvaltoimeid, nagu membraanide stabiliseerimine, võimalike verejooksude ja põletike vähendamine, teatud mürkide mõju pärssimine, maksakahjustuse vältimine, keha suurem vastupidavus kiirgusele jne.
Meditsiin pärsib trombotsüütide kogunemist ja leevendab varikoossetest veenidest põhjustatud koeprobleeme. Tänu ülalpool kirjeldatud mitmekülgsele toimele sobib trokserutiin väga hästi kroonilise veenipuudulikkuse ja sellest tingitud probleemide raviks.
Loe lisaks ka:
Autor: Nijole Savickiene, PhD Leedu Terviseteaduste Ülikooli meditsiiniakadeemia farmaatsiateaduskonna farmakognoosiaosakonna professor
Kliendikaardiga 
