Inimeste uus elustiil seoses viirusest tingitud piirangutega sobib väga hästi puukide vajadustega. Erakordselt palju inimesi ja loomi liigub looduses ja parkides. Kodukontorid on loodusele lähemal ning oma linnalähedastes kodudes veedetakse palju aega.
Julgen arvata, et puugid on kujunenud olukorraga rahul. Väljas on soe, inimesed liiguvad palju looduses ning eriti veab puukidel siis, kui jalutuskäigule või jooksurajale võetakse kaasa ka lemmikloomad. Kujunenud olukord on puukide toidulaua muutunud rikkalikuks. See võib aga viia puukide aktiivsuse ja arvukuse suurenemiseni. Oma elutegevuseks vajavad puugid verd ja just seda nad looduses liikuvatelt inimestelt ja loomadelt saavad.
Metsas, niidul ja heinamaal elav puuk teeb oma arengus läbi kolm faasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. Igas arengustaadiumis toitub puuk ühe korra verest ja puugil ei ole vahet, kelle verd imeda - olgu selleks siis kas näriline, lind, metsloom, koduloom, lemmikloom või inimene. Kui mõni toidukordadest sisaldab verega ülekantavat patogeeni, kannab puuk selle järgmisel toitumisel uuele peremehele (inimesele või loomale) üle. Erinevad patogeenid kanduvad üle erineva kiirusega ning sageli võib puuk levitada mitut erinevat patogeeni. Koerad kannavad enda peal igas arengujärgus puuke, ka neid mis ei ole tema külge kinnitunud või kes on toitumise katkestanud. Need puugid lahkuvad enamasti koera pealt, leiavad uue peremehe (looma või inimese) ning kannavad siis patogeenid üle. Kui inimeste puhul on peamisteks puukide siirutatud ohtudeks borrelioos ja puukentsefaliit, siis lemmikloomadele on nendeks borrelioos ja anaplasmoos ning peamiselt reisidelt kaasa toodav erlihhioos ja babesioos.
Kuigi meie huvi on kaitsta inimest, siis lisaks inimestele on vaja puugivabad hoida ka lemmikloomad, kuna inimesed ja lemmikloomad elavad lähikontaktis ning puugid liiguvad vabalt loomadelt inimestele ja vastupidi. Kaitstud ei ole ka tubased lemmikloomad, ega õues mitte käivad inimesed. Kui õues käivatel lemmikloomadel on puugitõrje tegemata, toovad nad elusad puugid tuppa, kus need leiavad omale uue peremehe – inimese või looma. Seega tuleks kevadest sügiseni kasutada oma lemmikloomadel puugitõrjevahendeid ning kui talv on soe ja lumevaba, tuleb puugitõrjet teha aastaringselt.
Kui olete loodusretkelt koju tagasi jõudnud, pange riided kuivatisse pöörlema - kõrgel kuumusel surevad puugid 10 minutiga. Vaadake ka ennast korralikult üle ja kontrollige lemmiklooma karvkatet, ega mõni puuk ei ole ennast kaasa haakinud.
Aga mida siis teha, kui leiate kinnitunud puugi? See tuleb võimalikult kiiresti eemaldada, kuna juhul kui on tegu nakkust kandva puugiga, võivad haigustekitajad puugi toitumise ajal üle kanduda.
Mõned näpunäited:
- kinnitud puuki eemaldama asudes ei tohi puuki mingil moel häirida ega vigastada
- mitte kasutada puugi eemaldamiseks paljaid käsi, vaid vastavaid abivahendeid (näiteks puugikonkse) ning püüda puuk tervelt eemaldada
- mitte panna puugi kinnituskohale muid keemilisi vahendeid kui desinfitseeriva toimega nahale manustamiseks sobivaid preparaate
- mitte üritada puuke uputada, sest nad hingavad vaid üks kord iga viie tunni tagant.
Naudime kevadet ja suve, liigume palju looduses ja kaitseme ennast ning oma lemmikloomi puukide eest!
Autor: Liina Laaneoja
veterinaarparasitoloog
