Selleks, et süda oleks terve elu tugev ja heas vormis, peab igaüks ise astuma oma sammud. Mõne inimese kogu elustiil toetab tema südant, mõnel on vaja astuda üks, mõnel seitse, mõnel aga ainult 10 000 sammu päevas enda elu heaks.
Südame- ja veresoonkonnahaigused on nii Eestis kui mujal maailmas üks peamistest suremuse põhjustajatest. Levivad müüdid ja valearvamused nagu ohustaks infarkt ainult eakaid inimesi, kuid tegelikkuses võib tähelepanuta jäänud kõrge kolesteroolitase viia infarktini, millele sageli ei eelne ka hoiatavaid sümptomeid.
Kõrge kolesteroolitase on levinud terviseprobleem, mis võib olla nii infarkti kui ka teiste südamehaiguste riskitegur. Paraku ei võta inimesed sageli üle normi oleva kolesteroolitasemega midagi ette.
Kevadväsimus kimbutab meid kõiki – mõnda meist rohkem ja mõnda vähem. Selleks, et seda vältida on oluline luua hea unerütm, regulaarne toitumine ning turgutada organismi vajadusel ka kvaliteetsete vitamiinide ning mineraalainetega.
Krooniline stress on meie kehale ja tervisele väga kahjulik, mõjutades muuhulgas ka südame-veresoonkonnahaiguste tekkimist. Südameapteegi proviisor Olesja Kuznetsova kirjeldab, kuidas pikaajaline stress meid mõjutab ning mida teha, et kahjulikku mõju vähendada.
Südamehaigused on üks peamiseid suremuse põhjustajaid nii Eestis kui mujal maailmas. On teada, et risk südamehaiguste tekkeks kasvab vanusega. Südamehaigused ei puuduta aga ainult vanemaealisi, vaid järjest enam ka noori. Millele võiks südametervise hoidmiseks tähelepanu pöörata juba noores eas, kirjeldab Südameapteegi proviisor Iti-Ingris Sei.<
…Infarkt on südamelihase verevarustuse häire, mida võib esineda nii naistel kui meestel. Paraku esinevad suuremad tervisekahjustused just meeste puhul. Kuidas saavad mehed infarktiriski vähendada, selgitab Südameapteegi proviisor Katrin Jeeger.
Millises eas on naise süda eriti ohustatud? Millised on infarkti tunnused? Mida teha südame-veresoonkonna haiguste vähendamiseks ning kuidas vähendada keharasva? Vastused leiad järgnevas artiklis.
Sisuturundusartikkel
Kõrge vererõhu ehk hüpertensiooni kujunemises mängivad olulist rolli mitmed tegurid - geneetiline eelsoodumus, kehakaal ja toitumine, liikumisharjumused ning elustiil laiemalt.
Bussi või lennukiga reisides tuleb tihti olla sundasendis ning sellises aeglustunud verevoolu tingimustes võib aktiveeruda trombide teke. Kuna reisimine hoogustub sügisilmade saabudes, kordab Südameapteegi farmatseut Ethel Jamnes üle trombide tekke põhjused ning jagab nõuandeid, kuidas neid reisimise ajal ennetada.
Veenilaiendid on eelkõige sääre või reie siseküljele tekkivad sinakat värvi veenikomud – laienenud ja nähtavad veenid, mis ajapikku suurenevad.
Inimese südame-veresoonkonna ülesandeks on varustada keharakke hapniku, toitainete, elektrolüütide ja hormoonidega. Mõnikord aga juhtub, et verevool teatud piirkondades väheneb ja tekivad vereringehäired. Mis võivad olla nende põhjuseks ja kuidas sel juhul käituda, selgitab Südameapteegi proviisor O
…Südamekuul räägime palju südame tervisest, mille hoidmisel on oluline jälgida ka vererõhunäitajaid. Kuid mis see vererõhk üldse on ja mis juhtub kehas kui vererõhk on kõrge või madal? Südameapteegi proviisor Ave Niidu annab ülevaate.
Soojad ilmad ja kaunis Eestimaa loodus kutsuvad õue nautima meeldivat seltskonda ja maitsvat toitu. Apteekritena näeme sageli suviste pidude kõrvalmõjusid: alkoholi liigtarbimine, söögiga liialdamine, päikesepõletused, traumad ja kõhuvaevused.
Mis on veenilaiendid ning millised on tõhusaimad ravimid veenilaienditega võitlemisel?