Fotosensitiivsus ehk valgustundlikkus on naha tundlikkuse suurenemine UV-kiirgusele. Mitmed ravimid ja keemilised ühendid, erinevad nahahooldus- ja kosmeetikatooted, parfüümid ning isegi antiseptilised seebid võivad nahal fotosensitiivseid reaktsioone põhjustada. Fotosensitiivsuse sümptomid sarnanevad ulatuslikule päikesepõletusele: naha tundlikkus, punetus ja turse, valuaistingud, sügelus ja villid, isegi immitsevad kolded.
Eristatakse kaht erinevat mehhanismi – fototoksilist ja fotoallergilist. Fototoksilise reaktsiooni puhul reageerib keemiline ühend UV-kiirgusega ning hakkab kokkupuutel naharakkudega kahjulikku toimet avaldama. Fototoksilisuse puhul tekib reaktsioon minutite kuni tundide jooksul päikesele paljastatud kehaosadel ning see on üsna tavapärane. Harvem esineb fotoallergilist reaktsiooni, mille puhul on tegu organismi immuunvastusega kehavõõrale ainele ehk antigeenile. Reaktsioonid tekivad 24–72 tunni jooksul pärast kokkupuudet päikesevalgusega ning võivad levida ka päikesevalguse eest kaetud kehaosadele.
Valgustundlikkuse tekkes mängivad rolli nii ravimid kui ka kosmeetikatooted
Enne päikese kätte minekut on mõistlik üle vaadata oma ravimid. Ravimite tarvitamise ja päikese koostoimel võib suureneda naha tundlikkus UV-kiirgusele. Erinevad südame-veresoonkonna ja 2. tüüpi diabeedi ravimid, antibiootikumid, kontratseptiivid, antidepressandid, akne ravis kasutatavad ained, valu- ja põletikuvastased ravimid ning paljud muud suukaudsed, süstitavad või nahale kantavad ravimid võivad anda nii fototoksilisi kui ka -allergilisi reaktsioone.
Reaktsiooni tugevus sõltub ka manustatud ravimi annusest ning UV-kiirguse tugevusest. Fotosensitiivseid reaktsioone võivad anda ka taimsed preparaadid nagu näiteks need, mis sisaldavad harilikku naistepuna. Samuti laialdaselt kasutatav antiseptiline aine kloorheksidiin, mida kasutatakse haavakreemides, -geelides ja kätepesuseepides.
